Mõisted Triin Siineri (2011) magistritööst “Autentsus koolitajate kogemustes”
Autentsust mõistab Heidegger inimeseks olemise sügava tuumana, mis väljendub inimliku olemise idee arendamises ja toetamises suhetes õppijatega.
- Autentsus eeldab oma tegutsemise eesmärke suunavate väärtuste teadvustamist. Autentne inimene teostab ennast, olles osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Ta ei muuda maailma sellega võideldes, vaid oma tähendusi, uskumusi ja väärtuseid uurides ning avardades.
- Autentsus on koolitaja eneseareng, milles saadakse teadlikuks iseendast ja oma eelistustest professionaalses ja sotsiaalses kontekstis.
Enesetruudus on truudus oma sügavale olemise viisile, mida saab avastada vaid inimene ise.
Fenomenoloogia käsitleb tähendust inimese ja maailma koosmõjus loodavana.
Fenomenoloogiline uurimus on üks kavalitatiivse uurimisviisi meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast.
Individuatioon on oma algupärase mina vabastamist ühiskondlikest ja eelkõige sisemistest piirangutest.
Interaktsioon isiku(te) ja/või rühma(de) vastastikune mõju, nt sotsiaalne interaktsioon. (Haridussõnastik, 2023)
Situatiivne vabadus tähendab seda, kuidas inimesed oma elu erinevates situatsioonides teevad valikuid, olles mõjutatud inimestevahelistest, sotsiaalsetest ja bioloogilistest faktoritest. Kuid eelkõige teevad inimesed valikuid selle järgi, mis on neile tähenduslik ja mis sobitub nende eesmärkidega.
Väärtusorientatsioon on aluseks koolitaja tegevusele ja selle tegevuse ühiskondliku tähenduse tajumisele. Ilma väärtusorientatsioonita ei ole võimalik mõista oma tegevuse eetilist mõju ja tegutseda kooskõlas jagatud ühiskondlike väärtuste ja tähendustega. Väärtusorientatsioon kui koolitaja valmisolek käituda ja mõelda teatud kindlal moel kujuneb inimese ja ühiskonna dialoogis.
Õpetamine on interaktsioon koolitaja ja õppija vahel, mille eesmärgiks on uued tõlgendused, arusaamad ja eesmärgid.
Mis loetust haakus sinu varasema teadmisega?
Inimese mina on alati suhtes teistega, nii nendega, kes elavad, kui ka
eelnevate põlvkondadega. Selleks, et ennast mõista peab inimene suhtlema. Inimese arusaam iseendast ja maailmast on tingitud keele ja lugudega. Kui inimene pöördub teiste poole, luuakse dialoogiline suhe. Selle suhte mõlemapoolsus paneb aluse mõistmisele ja eetilisele vastutusele. Selles dialoogilises suhtes on moraal seotud nii eneseaustuse kui ka teistest hoolimisega, sest ainult läbi suhte saab tekkida ja olemas olla mina. Inimese mina
on alati dialoogiline (Siiner, 2011).
See toetab minu arusaama kokkupuutes Imago teooriaga, kus tuuakse välja selline mõte:”Suhtest sünnime, suhtes saame haiget, suhtes terveneme”. Kõige lähem suhe on suhe iseendaga ning seejärel teistega. Suhted ümbritsevad meid ja me ei saa mitte suhtes olla. Kui lisada siia refleksiivsus, analüüs – siis saamegi teadlikuks oma minast ja tema eri tahkudest ja funktsioneerimisest ning see võimaldab meil olla ka ehe, autente nii iseenda kui teistega.
Milline oli uudne teadmine?
Ei ole võimalik teadvustada oma mina ilma interaktsioonita, tegutseda ilma väärtusorientatsioonita, mis määratleb ennastteadvustava mina positsiooni suhete võrgustikus. (Siiner, 2011)
Autentsus õpetamises eeldab koolitaja oskust luua ehe dialoog tema enda ja õppeaine, tema ja õppija ning õppija ja õppeaine vahel. Dialoogiprotsessi on kaasatud kogemused, mis aitavad luua uusi tähendusi nii õppija kui ka koolitaja jaoks. Vaid ehedas dialoogis loob koolitaja oma kogemusele tähenduse. (Siiner, 2011)
Autentsuse väljendus koolitaja tegevuses: väärtusorientatsioon – individuaalsus – interaktsioon. (Siiner, 2011)
Autentsuse tähendus koolitaja kogemuses: situatiivsus – pürgimus – dialoogilisus. 3 ainsus koolitaja autentsuse kogemuses. (Siiner, 2011)
Kelchtermans on koolitajate teadvustatud minapildis välja toonud järgmised aspektid:
- Ettekujutus endast kui õpetajast – kuidas kirjeldatakse ennast kui õpetajat.
- Hinnang enesele kui õpetajale – kui heaks peetakse ennast õpetajana.
- Tegevuse tähendus enda jaoks – mis motiveerib seda tööd valima ja tegema.
- Arusaamine oma ülesannetest õpetajana – milles seisneb töö õpetajana, milliste normide alusel kirjeldatakse ennast õpetajana. (Siiner, 2011)
Tähtis ei ole mõelda sellele, kelleks saadakse, vaid keskenduda sellele, milline on inimlik ressurss, mis hetkel eksisteerib. (Siiner, 2011)
Kuidas saad uut teadmist rakendada?
Saan seda kasutada praeguse ja tulevase tööalaselt ja ka õpingute jooksul enda eneseteadlikkuse tõstmisel, minapildi paremal mõistmisel, oma professionaalse identideedi arenemisel. Arvan, et sellised teadmised enesearenguteel on igati toetavad ja aitavad enda ehedat olemist kanda erinevatesse rollidesse. Suurem eneseteadlikkus aitab luua ka parema õpikeskkonna, kus mina juhendajana saan olla eeskujuks, suuna näitajaks, kui olen ise vahetu, loob see ka teistel ruumisviibijatel pingevabama õhustiku, mis on minu arvates õppimise puhul väga oluline tegur. Kui olen teadlik oma rollist ja selle mõjust ning olen autente, annab see ka juhendatavatele parema tunnetuse oma rollist ja võimalustest.
Kõik muu, mida soovid kajastada.
Sarnaselt Jungile on Rogers inimese arengu tunnusena nimetanud, mitte kellekski saamist väliste kriteeriumite kohaselt, vaid enesest teadlikuks saamist. Kui inimese erinevad osad saavad teadvustatud tervikuks, on inimesel võimalik „täielikult funktsioneerida“. Oluline on aru saada, et muutumise protsess on pidev ja kestab terve inimese elu. Täielikult funktsioneeriv inimene on vaba valima, kas olla tema ise või peita end fassaadi taha, liikuda edasi või mitte, käituda destruktiivselt või toetavalt. Autentsus on eneseteadvustamine läbi suhete ja vabaduse tunnetamine tegevuse alusena. Olles kriitiliselt reflekteeriv ümbruse piirangute suhtes, ei tehta otsuseid vastandudes, vaid isiklikku vajadust teadvustades. Keskne küsimus ei ole arendamises vaid arenemises. (Siiner, 2011)
