Mõisted
Identiteet – teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes, terviklik minakäsitus, enesetaju (Haridussõnastik, 2023).
Personaalne mina – koosneb materiaalsest minast (kõik, mille ette võime panna sõna „minu“ ja mille eest me tunneme end vastutavana), vaimsest minast (see, mis meid liikuma paneb) ja enese isiklikust esindatusest sotsiaalses minas (kuidas oleme seotud rühmade sees ja rühmadega). (Ruijters & Simons, 2020)
Professionaalne identiteet – kujuneb üksikisikute ja nende keskkonna vastastikuse mõjutamise tulemusena. Professionaalne identiteet hõlmab seega meie suhteid iseenda ja teistega. See ühendab meid endid, teisi ja meie professiooni ning see on ainuomane vaid ühele professionaalile. Professionaalne identiteet ei ole staatiline nähtus, see on meie enda osa ja – nagu meiegi –areneb see pidevalt. (Ruijters & Simons, 2020).
Ruijtersi sõnul annab tugev professionaalne identiteet professionaalile järgmised oskused:
• enesejuhtimine: võime valida oma rada, võttes arvesse oma organisatsiooni, elukutset ja isiklikke väljavaateid;
• vastupidavus: võime tulla toime muutuste ja arenguga, jäädes iseendaks;
• tarkus: meelerahu, mis võimaldab luua selgelt teistest eristuva identiteedi ja pakkuda lisandväärtust teiste identiteetidele;
• tipptase: sisemine tung ja tahe õppida, et anda endast parim ja oma professiooni tõeliselt nautida
Professionaal – professionaalid on ametiala valdavad erilist tüüpi töötajad. Kutseliidud koondavad professionaale, kehtestavad kvaliteedistandardeid, aitavad arendada nende teadmisi ning sertifitseerivad õpitulemuste kvaliteeti tagavat haridust ja koolitust. Professionaaliks peetakse isikut, kes töötab kindlal kutsealal, kellel on selge visioon, kes kasutab spetsiifilist metoodikat ning kvaliteetseid töö riistu ja tehnikaid. Professionaaliks olemine on valik, mitte hariduse või ametijuhendiga kaasnev staatus. (Ruijters & Simons, 2020).
Professionalism – elukutselisus; lgv kutsealane keelend (Haridussõnastik, 2023). Omaduste poolest: pühendumus, ausameelsus, laialdased teadmised, tegevusteooria, pädevusvaldkond, professionaalne kogukond, autonoomsus ja autoriteet. (Ruijters & Simons, 2020).
Õppimine– protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad (teadvustamata või teadvustatult) suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes või käitumises. (Haridussõnastik, 2023). Õppimine on midagi enamat kui kontrollimine ja testimine, tõendite ja neid ümber lükkavate tõendite otsimine (Ruijters & Simons, 2020).
Professionaalne õppimine – on seotud professionaalse õppimise mudeliga. Professionaalse õppimise käsitluse nihkumine õppiva professionaali kontseptsiooni suunas.
Professionaalid õpivad kolmel üksteisega osalt kattuval viisil:
1) selginemine: oma tööalase pädevuse suurendamine, õppides teiste ja enda kogemustest;
2) avardumine: oma teoreetiliste teadmiste täiendamine, õppides teiste teadus tööst ja seda ise tehes;
3) arendamine: oma praktiliste ja teoreetiliste teadmiste abil kutseala ja/või meeskonna ja organisatsiooni arengu toetamine. (Ruijters & Simons, 2020).
Õppemaastik – koosneb kolmest saarest ehk õppimisviisist: õppimine praktiseerimise, uurimise ja loomise kaudu. Õppemaastiku mudeli töötas Ruijters (2006) välja oma doktoriõppes koostatud uurimuses. (Ruijters & Simons, 2020).
Õppimiseelistused – mõtestatud tajumine, harjutamine, osalemine, omandamine, avastamine ning intuitiivne õppimine ja kujutlev õppimine. (Ruijters & Simons, 2020)
Mis loetust haakus sinu varasema teadmisega?
Klassikalised professioonid on tänapäevani säilinud (õpetaja, jurist, arst). Professioonide teemat puudutasime eetikakoodeksit käsitlevas loengus. Üldjuhul on professionaalsus midagi head, seotud tunnustuse ning kvaliteediga. Professionaal on oma eriala tunnustatud spetsialist. Kutseliidud koondavad professionaale, kehtestavad kvaliteedistandardeid, aitavad arendada nende teadmisi ning sertifitseerivad õpitulemuste kvaliteeti tagavat haridust ja koolitust. Huvitav nüanss, mida Ruijters & Simons (2020) välja tõid, et professionaaliks ei peeta enam vaid hea hariduse ja kutseliidult heakskiidu saanud isikut, vaid inimest, kes mõistab, et meistriks saamine ei lõpe hea hariduse omandamisega, vaid on valmis pidevalt õppima ja täiendama.
Milline oli uudne teadmine?
Minu jaoks oli huvitav ja uudne Nolini professioonide uurimise kolm perioodi, millest tuleb välja, et professioonide temaatikat hakati põhjalikumalt uurima Teise maailmasõja eelsel ajal.
- 1937 – 1960 / Professioonid olid prestiižikad / valgustatuse väljend
- 1960 – 1980 / Pigem domineerimise kui ühiskonna teenimise vahend / tähelepanu professionaliseerumisel
- 1980 – …/Võimumängud / ametialade esindajates nähakse enese huvide eest võitlevaid ja üksteisega konkureerivaid huvirühmi
Lisaks eelnevale on välja käidud, et võiks selle 3 uurimise etapi hoopiski vahele jätta ja keskenduda koostöö võimaluste leidmisele, mitte võimumängude mõistmisele ehk siis liikuda neljandasse etappi.
Minu jaoks uudsena ilmnes ka asjaolu, et mõnel ajajärgul esindasid professionaalid võimu, teistel aegadel kuulusid nad pigem teenijate hulka ehk siis professionaalidele antud autonoomsus ja staatus on väga tugevalt varieerunud.
Väga põnev oli lugeda ka erinevate õppimisviiside, eelistuste kohta. Õppimiseelistused: mõtestatud tajumine, harjutamine, osalemine, omandamine, avastamine. Enamasti eelistavad inimesed kahte või kolme õppimisviisi ja neil on mõningane huvi veel ühe vastu viiest. (Ruijters & Simons, 2020).
Kuidas saad uut teadmist rakendada?
Edasistes koolitöödes, tausta , konteksti ja ka enese paremaks mõistmiseks.
Tulevases õpetaja või juhendaja töös tuleb õpieelistustega kursis olemine kasuks. Arvan, et see annab võimaluse ruumi, inimesi lugeda ning õpetavat sisu, kogemust kohandada õppijakesksemaks.
Millised küsimused tekkisid? Kõik muu, mida soovid kajastada.
Rujitersi ja Simonsi õppimiseelistuste viis lähenemisviisi etappi ja neid tutvustavad artiklid pälvisid Hollandis ja mõnes teises riigis (Belgias, Eestis, Saksamaal ja Rootsis) suurt tähelepanu. Minu jaoks oli üllatav teada saada, et ka meie Eestit toodi seal välja. Muidugi tekkis kohe ka küsimus, et kes on selle kõneka kogukonna taga ja mis allikaid, kanaleid pidi see tagasiside ning suur huvi autoriteni jõudis.
Õppimiseelistused: mõtestatud tajumine, harjutamine, osalemine, omandamine, avastamine. Enamasti eelistavad inimesed kahte või kolme õppimisviisi ja neil on mõningane huvi veel ühe vastu viiest. (Ruijters & Simons, 2020). Tundsin ka ennast ja oma eelistused ära, tekitas tõesti põnevust minus kui õppijas. Soovin selle teema kohta veidi põhjalikumalt infot saada. Huvitav oleks teada saada praktilisi kogemusi, näiteid, kuidas õpetaja/koolitaja on oma töös rakendanud eri õppimisviisidega arvestamist, katsetamist?
Kasutatud allikad
Haridussõnastik. http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi
Ruijters, M. C. P., & Simons, P. R.-J. (2020). Professionalismi, õppimise ja identiteedi kontseptsioonide sidumine. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 8(2), 7-31. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.02a
