Mis on ELU?

ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus on Tallinna Ülikooli üleülikooliline projektõppeaine, mille läbimise kohustus on kõigil bakalaureuse- ja magistriastme üliõpilastel. ELU õppeaine raames viivad erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega ellu interdistsiplinaarseid projekte endale huvipakkuval teemal. Hindamine on arvestuslik ja annab tudengile 6 EAP-d (=156 töötundi). Projekti rühma moodustavad 6 üliõpilast vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. (Tallinna Ülikool, 2025).

ELU õppeaine peamiseks eesmärgiks on toetada üliõpilaste üldpädevuste ja koostööoskuste süvendamist ja selle kaudu tõsta õppijate interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise pädevuse kujunemist. Lähtudes probleemipõhise õpetamise ja õppimise sügavamast eesmärgist õpetab ELU õppeaine üliõpilasele enesejuhtimist, teadmiste rakendamist ja elukestva õppe oskusi. (Tallinna Ülikool, 2025).

ELU Projekt: Pärimusõpe identiteedikasvatuse osana põhikoolis

Juhendaja: Grete Maine

Konsultant: Marju Kõivupuu

Liikmed: Kersti Kikas, Martina Mäekalle, Christina Möllits, Gerda Nigul, Nele Piir, Kaari Põlder

1. Projekti aruanne

Eesti haridussüsteemis ei õpetata Eesti pärimust eraldi õppeainena. Pärimusõpe annab edasi rahvapärimusest tulenevaid väärtushinnanguid ja hoiakuid, julgustab koostööd tegema ja kaaslaste ees esinema, aitab märgata olulisi hetki aastaringi lõikes ning neid vastavalt tähistada.

Setomaa koolide tarvis on välja töötatud mitmekülgne ja mitmeid kooliastmeid hõlmav kohaliku pärimusõppe ainekava (Palm, 2020) ning Setomaal viiakse koolides läbi pärimusõppe tunde (Seto Instituut, 2022). Tegemist on algatusega, millest ka ülejäänud Eesti rahval tasub eeskuju võtta. 

Projekti eesmärk on koostada Eesti pärimuse õpiväljundid põhikooli kooliastmetele ning põhjalik tunni ainekava kolmele kooliastmele koos õppematerjalide kogumikuga. Õppematerjalide kogumik sisaldab õppeharjutusi, soovituslikke õppemeetodeid, õppemänge ja soovitusi õppekäikudeks ja on kasutatav kooliastmeti (ei ole seotud konkreetsete klassidega).

Projekti laialdasem eesmärk on luua eeldused pärimuse tutvustamiseks põhikooli õppekavas, et suurendada õpilaste teadlikkust rahvatraditsioonidest pärimuskultuuris ja nende lõimumisest oleva ja tulevaga ning suunata õpilasi viima põhikooli õppekava raames läbi pärimusteemalisi loovtöid ja uurimusi. Lisaks oma kultuuri ja rahvakalendri tundmisele saavad õpilased ülevaate teiste rahvuste kultuurist ja olulisematest tähtpäevadest. 

Projekti raames jaotasime  tööülesanded rühma liikmete vahel pärimuse alateemade kaupa:

• kohapärimus,
• kalendripärimus,
• suuline pärimus,
• pärimusmuusika,
• taimetarkused,
• mütoloogia.

Teemade jaotamine võimaldas rühma liikmetel teemadesse põhjalikult süveneda ja teha materjaliga iseseisvat tööd.

2. Probleemi olulisus, kirjeldus ja meetodite valik

Eesti haridussüsteemis ei õpetata Eesti pärimust eraldi õppeainena. Pärimusõpe võimaldab edasi anda rahvapärimusest tulenevaid väärtushinnanguid ja hoiakuid ning säilitada ja taasluua omakultuuri tänapäeva globaliseeruvas maailmas. 

Setomaa koolide tarvis on välja töötatud mitmekülgne ja mitmeid kooliastmeid hõlmav kohaliku pärimusõppe ainekava (Palm, 2020) ning Setomaal viiakse koolides läbi pärimusõppe tunde (Seto Instituut, 2022). Setomaa algatus võimaldab käesoleva projekti käivitamiseks Setomaa koolides läbi viia uurimistöö, mille analüüsi abil on võimalik välja selgitada pärimusõppe vajalikkus ning tulemuslikkus Setomaa koolides. Võimaliku uurimistöö tulemusi ja järeldusi on võimalik üle kanda käesoleva projekti läbiviimiseks.

Probleemi lahendamiseks koostas projekti meeskond pärimusõppe ainekava põhikooli I–III kooliastmele. Ainekava alusel on võimalik koostada õppematerjalide kogumik (sisaldab erinevaid õppemeetodeid, harjutusi, ülesandeid), mida on võimalik kasutada erinevate koolide pilootprojektides. Koolid, kes liituvad pilootprojektiga, annaksid õppematerjali kogumikule tagasisidet, mis võimaldab õppematerjalides teha vajadusel muudatusi ja täiendusi. 

Projekti algatajad leiavad, et koostöö rahvapärimuse ekspertide ja erinevate aineõpetajatega tagab loodavate materjalide praktilisuse ja rakendatavuse. Setomaa Valdade Liidu projekti raames toimunud küsitluse alusel valmis 2019. aastal “Setomaa pärimusõppe metoodiline kirjeldus ja ainekavad” (Hõrn, 2019). ELU jätkuprojekti raames on võimalik sarnane küsitlus läbi viia koolides, kes on nõus pilootprojektis osalema. Samuti on võimalik Setomaa küsitluse tulemusi analüüsides pärimusõppe ainekava täiendada.

Projekti vajalikkust õigustab Eesti rahvusiliku identiteedi ja kultuurilise järjepidevuse säilitamine ning taasloomine. Näiteks Tallinn 2035 Arengustrateegia kultuuri valdkonna olulisi tegevussuundi on kultuuripärandi kogumine, hoidmine ja säilitamine ning kultuuripärandi digiteerimine. Projekti meeskond leiab, et pärimusõpe koolides võimaldab tõsta noorte inimeste teadlikkust ja oskuseid pärandkultuuri valdkonnast, mis omakorda aitab arengu strateegia tegevussuundi toetada.

3. Tegevuste kirjeldus ja sidusgruppideni jõudmine

Koostatud ainekava on mõeldud põhikooli õppekavasse lisaaine tunnina ja seda on võimalik kasutada ka klassijuhataja tundides klassiõpetaja või klassijuhataja poolt. Töö käigus leidsime, et materjalid tuleks koostada nii, et neid saaksid kasutada aineõpetajad ka eraldiseisvalt oma tundides, kuna koolidel ei pruugi olla võimekust lisaaine loomiseks. Lõplik loodud ainekava on kasutatav mõlemal juhul: eraldi ainetunnina või sisendina aineõpetajatele oma tundideks.

Projekti raames loodud materjali toel toetatakse pärimusõppe õpetajate vajadusi ja ootusi eelkõige Laulasmaa koolis, kuna antud kooliga õnnestus meil saada kontakt. Laulasmaa kool on kujunemas kogukonna kooliks, mis väärtustab pärimuskultuuri, ja selle õpetamist alustatakse juba lasteaias. Kool ja kogukond on huvitatud pärimusõppe suurendamisest ja selle kaasaegsest käsitlusest põhikooli õppekavas. 

4. Projekti jätkusuutlikkus

Projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks on sõlmitud eelkokkulepe Laulasmaa Kooli direktoriga ning sealsete pärimust õpetavate muusikaõpetajatega. Eesmärk on saada õppekavale tagasiside, vajadusel viia sisse vajalikud muudatused ning töötada koostöös Laulasmaa lasteaed ja kool MTÜga 2025/2026 aastaks pärimusõppe pilootprojekt ja kava. Valminud põhikooli ainekava on käesoleva aasta alguses kooli direktorile esitatud ning peale esmast tutvumist (jaanuari lõpus) on planeeritud kokkusaamised kooli ja MTÜga.

5. Tulemuste kokkuvõte ja lisad

Töö tulemusena on valminud ainekava I–III kooliastmele. Ainekava koosneb kuuest alakategooriast ja iga kategooria jaoks on välja toodud nende õpitulemused, õppesisu, mõisted, soovitavad tegevused sisu omandamiseks, kasulikud materjalid õpetamiseks ja lõiming teiste õppeainetega. Mütoloogia jaoks eraldi kategooriat ei ole, selle osad on jaotatud teiste teemade alla. Kohapärimuse kategooria jaguneb omakorda 3 kategooriasse: kohapärimus, rahvariided ja -ehted, toit. Pärimusmuusika alla kuuluvad pärimusmuusika areng, rahvalaulud ja regilaulud, rahvapillid ja pillimäng, rahvatants. Suulise pärimuse alla kuuluvad eesti keele ning kultuuri ajalugu ja kasutus. Kalendripärimuse juures on õpetamisel tähtpäevad ja kalendritähtpäevad, kuud ja aastaajad. Taimetarkuse õppija teab erinevaid ravim- ja mürktaimi, Eesti taimeliike, oskab taimi ära tunda ning kasutada. 

https://docs.google.com/document/d/12gwQCm6cBkWudv6OPRjkvLAEeu7imgrT/edit

6. Kommunikatsioon sidusrühma(de)le

Projekti läbiviimise ajal üritati kontakteeruda e-maili ja isiklike kontaktide kaudu kolme Harjumaa kooliga, eesmärgiga leida huvitatud õpetajaid, kes sooviksid panustada omapoolse sisendiga. Valitud koolide kohta oli projekti liikmel eelnev info, et antud koolis on pärimusõpe mingil määral õppekavasse põimitud ja see andis lootuse, et koolidel oleks huvi projektis kaasa rääkida.

Kontakteerutud koolid:

• Laulasmaa kool,
• Kaarli kool,
• Püha Miikaeli kool.

Antud koolidest vastas ainult Laulasmaa kool, kellega ühel projekti liikmel oli juba eelnevalt kontakt ja eelkokkulepe tehtud. Teistest koolidest vastuseid ei saadud.

Kogemusena võib välja tuua, et väga raske on saada tagasisidet, kui koolides pole isiklikke kontakte ning samal ajal pole koolile saata ka konkreetset näidist, mida projektiga saavutatakse või mis võiks olla selle kasu koolile. Projekti tulemuste tutvustamiseks on nüüdseks välja töötatud valmis ainekava, mida saab levitada järgmiste kanalite kaudu:

• Otsene kontakteerumine koolidega: e-kirjad ja kohtumised, et tutvustada õppekava sisu ja praktilist väärtust ning koguda vajalikku tagasisidet õppekava täiustamiseks;
• Sotsiaalmeedia platvormid: kaardistada erinevad sotsiaalmeedia grupid ning uurida võimalusi materjalide seal avaldamiseks, nt. FB grupp Klassiõpetajate töövõtted ja materjalid;
• Uurime võimalust jagada projekti tulemusel valminud ainekava haridusprotaalides, nt. edu.ee, e-koolikott.

________________

Allikad

Hõrn, M. (2019). Setomaa pärimusõppe metoodiline kirjeldus ja ainekavad. MTÜ Setomaa Liit. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/Setomaa-parimusoppe-metoodiline-ki rjeldus-ja%20ainekavad.pdf. 

Seto instituut. (2022). Seto keele arenguplaan. https://www.setoinstituut.ee/download/seto-keele-aronguplaan/

Setomaa pärimusõppe metoodiline kirjeldus ja ainekavad. (2020). Palm, S. (toim.) https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/Setomaa-parimusoppe-metoodiline-kirjeldus-ja%20ainekavad.pdf

Tallinna Ülikool. (2025). Mis on ELU? https://elu.tlu.ee/et/mis-elu-0