Haridusperspektiivide võrdlus
Perspektiivi nimetus Võrdluse alus | Liberaalne perspektiiv | Biheivoristlik perspektiiv | Progressiivne perspektiiv | Humanistlik perspektiiv | Radikaalne perspektiiv | Konstruktivism |
Keskmes on | Vabameelsus – õppijaja tema valikud | Keskkond, organisatsioon | Õppiv inimene, tema kogemused. Sotsiaalne vastutus,demokraatia | Inimese potentsiaali arendamine | Võrdne ühiskond | Subjektiivne reaalsus, kogemused |
Hariduse eesmärk | Kasvatada intelligentseid, teadlikke, moraalseid ja kultuurseid kodanikke | Läbi põhjalikult kavandatud haridusprogrammi ning inimeste käitumise kontrollimise abil arendada paremat ühiskonda ja kindlustada inimkonna säilimine liigina. | Arendada kodanike kriitilist mõtlemist ja empiirilist ratsionaalsust, et mõista ja lahendada sotsiaalseid probleeme. Ideaaliks on kultuursed ja moraalsed kodanikud, kes suudavad ühiskonda ka üksikindiviidina arendada. | Inimesel on vastutus arendada ennast parimal võimalikul moel, mis omakorda töötab inimkonna hüvanguks. Kodanike vaadus, individualism ja rahulolu. | Näidata ühiskonna valupunkte ja nende võimestamine. Üheks eesmärgiks on juhtida läbi hariduse sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke muutusi. | Ennastjuhitv õppimine |
Lähenemine õppele | Eelkõige raamatute lugemine, õppegruppides osalemine, loengud, filosoofia loengud, religioon, teadus, kirjandus, kunstid ja majandusteadus | Õpe on pigem treening: käitumise eesmärgid, vastutus, kompetentsusel põhinev õppekava, programmi planeerimine ja hindamismudel. | Suhtlus õpilase ja õpetaja vahel, kogemuste edasi andmine ja olukordade lahendused teaduslike meetodite abil.3H (head, hands, heart) | Ennastjuhtiva õppimise, praktika humanismi baasil, õppija-keskne, eeldades, et õppija on sisemiselt motiveeritud, mõistab oma vajadusi, on võimeline võtma vastu otsuseid sisu, õppemeetodite ja hindamise osas. Õppimine nõuab nii kognitiivset, kui afektiivset osalemist. See ei mõjuta mitte ainult käitumist vaid ka õppija suhtumist ja isiksust | Dialoog õppijatega, aidata õppijal omandanda kriitilist teadvust, kui õppija saab teadlikuks teda kontrollivaist jõududest, saavad nad tagasi kontrolli oma elude üle, mis paneb nad omakorda tegutsema. Teadlikkus tekitab vajaduse uuele lähenemisele. Koolist väljalangemine ei ole õppija süü, tasub kriitiliselt vaadata teisi võimalikke tegureid. | Puudub üks kindel teooria, erinevate teooriate ja teaduste segu. Reaalsust tajutakse subjektiivselt ja seda ei eksisteeri ilma kogejata. |
Väärtused | Teadmiste omandamine, ratsionaalse maailmavaate arendamine, kriitilise analüüsioskuse omandamine, lugemine. | Hariduse kvaliteet on elus hakkama saamise vundament | Vaatlusest ja kogemustest tuletatud teadmised | Inimene on loomupoolest hea. Inimesed on vabad ja iseseisvad isikud, kes suudavad ise oma käitumist suunata. | Ühiskonna kriitilise pilguga vaatamine ja muutuste esile kutsumine läbi probleemide teadvustamise. | Sisemine motivatsioon |
Õpetava inimese roll | Ekspert, kes otsustab, mida tasub õppida ja annab selle siis õppijatele edasi | Õpetaja/juhendaja on keskne, kontrolliv tegelane, talle vaadatakse alt ülesse ja ta annab hinnanguid lähtuvalt enda tõekspidamistest | Pigem toetab ja aitab õppimisele kaasa, teenäitaja. Ta osaleb õppeprotsessis proportsionaalselt oma asjakohaste ning eluliste faktide ja teadmistega | Kaasa-aitav, toetav roll | Jõustaja, toetaja, õhutaja, suunaja | Provokaator, lähtub õppijast kui ainulaadsest indiviidist, iseseisvuse õpetmine. |
Õppija roll | Info vastuvõtja, kellele edastatakse õpetaja poolt oluliseks peetud faktid | Treenitav, info vastuvõtja, kes | Õppija on keskne, rõhk on temal | Õppija ise koos kasvu ja arengu potensiaaliga | Märkaja, uuendustele suunatud | Ennast juhtiv, iseseisev, loob tähenduse läbi oma kogemuste |
Esindajad täiskasvanuharidu ses | Adler, Bloom, Hirsch, Kett, Trefil, Lawson, Paterson | Adler, Bloom, Hirsch, Kett, Trefil, Lawson, Paterson | John Dewey, Eduard Lindeman, Ruth Kotinsky, Dorothy Canfield, Harry and Bonaro Overstreet, Alain Locke, Malcolm Knowles, Cyril Houle ja Bergevin. | Malcolm Knowles, McKenzie, Maslow, Rogers, Buhler, Bugental | Paulo Freire, Ivan Illich, Karl Marx, Inkster, Youngman, C. Griffin, Collinns. | Philips, Candy, Mezirow |
Kasutatud allikad:
Sharan B. Merriam ja Ralph G. Brocketti raamatust „The Profession and Practice of Adult Education“ lk 27-50
Kumari „Philosphical Background of Adult and Lifelong Learning“ lk 36-42