ANDRAGOOGIKA PRAKTIKAS:
INTERVJUU ANDRAGOOGIKA ÜLIÕPILASEGA

Tallinn 2023

SISUKORD

SISSEJUHATUS
1 INTERVJUUJUHEND
1.1 Eesmärk
1.2 Alaeesmärk
1.3 Intervjuu struktuur ja kava
1.3.1 Intervjuu kava
2 INTERVJUU TULEMUSED
3 REFLEKSIOON (KRISTINA VIIRSAAR)
3.1 Intervjuu planeerimine, läbiviimine ja transkribeerimine
3.2 Mida õppisin intervjueerimise protsessist?
3.3 Mida õppisin intervjueeritavalt?
3.4 Millisena näen enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi?
4 REFLEKSIOON (KESTI KIKAS)
4.1 Intervjuu planeerimine, läbiviimine ja transkribeerimine
4.2 Mida õppisin intervjueerimise protsessist?
4.3 Mida õppisin intervjueeritavalt?
4.4 Millisena näen enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi?

SISSEJUHATUS

Tööraames on intervjueeritud ühte bakalaureuseõppe andragoogika üliõpilast. Intervjuus
kasutasime õppejõu poolt etteantud küsimusi ning lisaks esitasime 5 küsimust enda huvist
lähtuvalt. Eesmärgiks oli uurida, miks üliõpilane andragoogika eriala valis ning kuulda,
kuidas ta mõistab end kui õppijat, õppimise tähendust, õppimise mõjutajaid ja
õpisiuatsioone.

Märkisime oma töös intervjueerijad A(1), A(2) ja intervjueeritava B. Pikemate mõttepauside
märkimiseks kasutasime … ning emotsioonide märkimiseks kasutasime ( ) sisse kirjutatud
tegevust, nt (mõtleb). Küsimused on eristatud kasutades kirjalaadi Bold.
Intervjueeritava anonüümsuse tagamiseks on tulemused esitatud viisil, et intervjueeritav ei
oleks ära tuntav, kõik viited intervjueeritava isiku tuvastamiseks on muudetud või
kustutatud. Antud intervjuu on koostatud koos Kersti Kikasega.

1 INTERVJUUJUHEND

1.1 Eesmärk

Soovime mõista, miks intervjueeritav andragoogika eriala on valinud, millised olid tema
varasemad teadmised andragoogikast. Millise tähenduse intervjueeritav õppimisele omistab,
milliseid seoseid ta tekitab, milliste väljakutsetega on ta silmitsi seisnud ning kas ja mis on
teda õppimisel motiveerinud.

1.2 Alaeesmärk

Mõista läbi kogemusloo, kas ja kuidas tajub intervjueeritav ise õppimise tähendust millised
tulevikuvõimalusi ta näeb.

1.3 Intervjuu struktuur ja kava
Tervitus, enda tutvustus ja sissejuhatus ehk mida uurime. Kasutame poolstruktureeritud
intervjuud, kus küsimused on pigem suunavad ning toetavad intervjueeritaval oma loo
rääkimist. Kasutasime õppejõu poolt etteantud küsimusi ning lisaks esitasime 5 küsimust
enda huvist lähtuvalt Valitud vorm võimaldab vajadusel esitada täiendavaid küsimusi ja
muuta sellega sellega intervjuu sujuvamaks. Intervjuu eesmärk ja kokkulepped
intervjueeritavaga (luba salvestuseks, anonüümsuse tagamine).

1.3.1 Intervjuu kava

Miks valisid andragoogika eriala?
Mida peaks alustav andragoog andragoogikast teadma?
Mis on olnud tähenduslikum õpikogemus õppides andragoogikat?
Milline on olnud kõige suurem väljakutse õpingute jooksul?
Kuidas oled rakendanud andragoogikas õpitut praktikas?
Millised on andragoogi tulevikuvõimalused (ühiskonnas, tööturul, kogukonnas)?
Millisena näed enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi (töövaldkonnas)?
Millist metafoori kasutaksid iseloomustades andragoogika eriala?
Mis on sinu põhiline motivaator õppimisel?
a. millise õppijana sa end defineerid(milliseks õppijaks sa end pead?)
Kuidas oled leidnud oma elus õppimise jaoks aega ja võimalusi?
Millised õpibarjäärid on sul tekkinud elukäigu jooksul?
a. Kuidas nad tekkinud (sündmused/ inimesed)?
b. Kuidas oled mõne õpibarjääri ületanud?
Kas õppimise tähendus on sinu elu käigus muutunud?
a. Kuidas on õppimise tähendus sinu elukäigus muutunud?
Mis sa arvad mis viib inimest õppimise juurde?
a. Millised situatsioonid tingivad õppimise?

2 INTERVJUU TULEMUSED

Tere!
Tere.
A(1): Mina olen Kersti ja koos minuga on siin minu kursusekaaslane Kristina ja me
oleme mõlemad andragoogika eriala esimese kursuse üliõpilased ja meil on õppeaine
andragoogika praktikas raames ülesanne läbi teha intervjuu mõne endast vanema
andragoogika eriala üliõpilasega. Et siin pöördusin kohe sinu poole nimepidi, et ma
lihtsalt ütlen taustaks ära, et seda intervjuud me lindistame. Me teeme sellest hiljem
transkriptsioon. Kuid me tagame sinu anonüümsuse, et pärast töötlemist me eemaldame
nimed ja tagame sinu anonüümsuse ja kuskile kolmandatele osapooltele see ei lähe, et
me kasutame seda informatsiooni puhtalt enda õppetöö raames. Et kas sul on päri, et me
teeme sinuga lindistuse ja siis nii-öelda kasutame sinult saadud infot õppetöös?
B: Ja see sobib mulle.
A(1): Väga tore. Me oleme ette valmistanud mõned küsimused, mõned küsimused on
ette antud ja siis mõned küsimused on täiendavad ja siis me kordamööda hakkame siin
sinu käest küsimusi küsima.
A(2): Aga ma annan sõna ja tegelikult tahaksin, et sa võib-olla mõne lausega tutvustaksid
ennast enne, kui ma selle esimese küsimuse küsiks, et kes sa oled? Milline on sinu taust
üleüldiselt?
B: Ma olen andragoogika eriala teise kursuse üliõpilane Tallinna Ülikoolis. Töötan XXX
ettevõttes. Töötan koolitusspetsialistina. Koolitusvaldkonnaga, olen seotud olnud
viimased neli aastat, et ma olen, alustasin töötamist ühes väiksemas IT koolitus ettevõttes
assistendina, sealt liikusin edasi teise IT koolitusettevõttes, kus ma töötasin
müügispetsialistina ja nüüd ma olen siis Ericssonis, koolitusspetsialist.
A(2): Tore, aga miks sa valisid andragoogika eriala?
B: Süda kutsus. Mul on alati õpetajad väga meeldinud ja olen austanud
neid. Ja tegelikult andragoogikani ma jõudsingi siis läbi nende koolitus ettevõteteni, et
see oligi see aeg, kus ma valisin omale eriala. Mõtteid oli personalitööst, õpetajatööst,

aga siis üks lektor koolitusettevõttes tutvustas mulle andragoogika eriala ja ma hakkasin
selle kohta lugema ja mida rohkem ma lugesin, seda suuremaks, mu armastus kasvas
selle eriala vastu. Ja ega ma tegelikult seda põhjust sellel hetkel ei teadnud, miks ma
valin selle, kui ma kandideerima läksin, et see põhjus sai mulle selgeks õpingute jooksul.
Et see on eriala, mis minu hinge täidab.
A(1): Aitäh sulle selle vastuse eest. Aga mida sa arvad, mida peaks alustav andragoog
Andragoogikast teadma?
B: No eelkõige, mis on andragoogika, millega see haru tegeleb. Ma ütleks, et enne kui
mina läksin kandideerima andragoogika erialale, siis ma mäletan, et meil paluti läbi
lugeda Haridusleksikonist andragoogika osa. Teil oli ka? Mis kirjeldas siis seda
andragoogika eriala, kuidas ta sündis, milline seis tänapäeval Eestis on. Ja ma arvan, et
tegelikult sellest piisaski minu jaoks, et seda õppima minna, sest et sa ei saa ilmselgelt
teada kõike androogika kohta, kui sa lähed õppima. Et alustav andragoog peaks
haridusleksikoni lugema. Jah, ainult siuksed, põhilised asjad.
A(2) Olen nõus. Samas, ma olen ka nõus sellega, et seal oli juba varasem teadmine ja
sulle tutvustati, mis ikkagi sisendas seda huvi. Ja siis veel lisaks andragoogika leksikoni
tutvustus.
A(2): Järgmine küsimus ongi, et mis on olnud sinu kõige tähenduslikum õpikogemus
õppides andragoogikat?
B: Kõige tähenduslikum õpikogemus… ma arvan, et kõik on päris tähenduslikud
kogemused. Aga ma ütleks, et minu jaoks isiklikult on saanud väga oluliseks teemad,
mis puudutavad õppimist ennast ja kuidas me õpime õppima. Et ja kuidas täiskasvanud
inimene üldiselt õpib, millised on ajuprotsessid ja kuidas see õppimine üleüldse toimub
ja kuidas täiskasvanud inimene nagu õpib, et kõik see, kuidas ta enda kogemused kaasa
võtab ja kõik, mis teda mõjutab, et see on nagu kõige tähenduslikum olnud, sellepärast
et minu jaoks õppimine kui selline…. Ma sain õpingute jooksul aru, oli täiesti võõras
maa. Et mõtlesin, et mis seal on siis lihtsalt õpid, aga tegelikult need, need toimingud,
mida sa nagu teed õppimise jooksul, et seal on ikkagi… ta omab mingisugust tähendust.
A(1): Aga milline on olnud kõige suurem väljakutse õpingute jooksul? Mõtlen siis
andragoogika õpingute jooksul?

B: Mahukate tööde kirjutamine on kõige suurem väljakutse alati, et luua väga mahukatest
teadusartiklitest ja raamatutest mingisugune ühtne tekst, näiteks teemaportfoolio. See
on, et need just see asjade mahukus on alati see kõige suurem väljakutse, et
enesejuhtimine tuleb seal mängu. Ajajuhtimine tuleb mängu, et see on kõige suurem
väljakutse olnud.
A(2): Kas ja kuidas sa oled koolitajana rakendanud andragoogika õpitut
praktikas?
B: Oma töös, oma erialas täna, kus ma töötan koolitusspetsialistina. Me viime läbi siis
minu tiimiliikmetega koos läbi töötubasid. Need on kultuuri töötoad siis. Seal
töötubades olen ma küll kasutanud väga palju selliseid praktikaid, mida ma olen koolis
saanud. Mingid näiteks need tutvumismetoodikad, erinevad on ju, et icebreakerid,
kuidas me neid nimetame… Koolis me oleme ise inimestena ka väga palju muutunud, et
näiteks aktiivne kuulamine ja see jälle see enesejuhtimine ja kuidas võimestada ja
sellised teemad, et seda ma olen küll kasutanud nendel töötubadel väga palju. Et need on
omadused, mis peavad olema igal koolitajal olemas.
A(1): Mis sa arvad, millised on andragoogi tulevikuvõimalused ühiskonnas,
tööturul, kogukonnas?
B: Ma arvan, et andragoogi oskuseid ja teadmisi saaks kasutada ära veel laiemalt, kui
praegu seda kasutatakse. Et täna me oleme rohkem, kas siis personalivaldkonnas, kui me
räägime erasektorist või siis koolitus-arendusvaldkonnas mõnes ettevõttes.
Koolitusspetsialiste on vaja ka tegelikult avalikku sektorisse, onju. On erinevad
pilootprogrammid, näiteks praegu on “Täiskäik” kus andragoogid on väga kaasatud. See
on siis programm, mis aitab kohalikel omavalitsustel edendada täiskasvanuharidust enda
vallas. Et sellised projektid. Aga kindlasti saaks laiemalt kasutada neid teadmisi.
A(2): Millisena sa enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi näed? Meil on küll
täpsustusena pandud töövaldkonnas, kuid täna sa juba tegeled tööalaselt selle
koolitamisega, sa saad juba neid praktikaid täna kohe kasutada. Aga kui hoopis
võtaksime selle, et kogukonda lükkaks selle või lihtsalt öeldes, et tööturul
populariseerida kuidagi seda.

B: No see läheb rohkem kokku selle eelmise küsimusega. Praegu jäin mõtlema, et ega
ma sellele vastust ei andnudki (naerab). Aga enda võimalusi, kui mina oleksin nüüd,
oletame kogukonnas ühiskonnas kuidagi andragoogina tegutsev, siis kindlasti omaenda
vallas, et näiteks kui ma praegu elan X linnas on ju ja kui X linn näiteks tahaks hakata
rohkem edendama enda täiskasvanuharidust, siis mina paneks kohe käed külge. Iga
inimene saab ju tegelikult ka andragoogi….aidake nüüd öelda – loodi eelmisel aastal.
Andragoogide liit. Et sa saad ju ka selle liikmeks ja olla seal kasulik, et nemad ka
erinevaid tegevusi teevad täiskasvanuhariduse populariseerimiseks. Aga mis mind
isiklikult puudutab, siis mina näen ennast rohkem erasektori koolitus- ja
arendustegevuses.

A(1): Millist metafoori kasutaksid iseloomustades andragoogika eriala?
B: (mõtleb, hingab pikalt välja)…väga hea küsimus…oot metafoori?
A(1): See on nagu sihuke kõnekujund, piltlik väljend no näiteks nagu õppimine on
teekond või et elu on teekond.
B: Andragoogika eriala…issand jumal see on väga hea küsimus. Mmmm…
Tervet eriala jah? Okei, teekond oleks liiga kuiv, ta vajab midagi värvilist. Ma ütleks…
Ma ei tea miks, aga mul tuleb sügis kohe. Ma võib-olla ütleks, et andragoogika eriala
nagu park, mõisa park sügisel. Seal on siuke rahulik hea olla, sellepärast et andragoogide
seas täiskasvanud inimene alati tunneb ennast kaasatuna, hästi. Andragoogid teavad,
kuidas keskkonda kujundada, onju. Ja sügis, aga see on siuke soe ilm. Vihma ei saja. Ja
siis see värvilisus, need langevad lehed ja asjad nagu ma ei tea, kuidagi nagu sobib sinna.
Kuidas ma seostan seda nüüd? Et just need kollased ja punased lehed, et ta on siukene
värvikas, et andragoogika on see, mis nagu täiskasvanu hinge nagu täidab, on ju. Kuidagi
siuksed, mõtted tekivad. Võib-olla sellepärast ka, et sügis on ju alati nii-öelda õppeaasta
algus, et sellepärast ka kindlasti tuli nagu see sügis.
A(2). Nii ilus.
A (1) Ma tulin ka sinuga sinna parki.

B: Kõik koos jalutasime seal praegu.
A(2): Ma pean ütlema, et kõik on nagu ilusad ja värvilised, mis tähendabki, et inimesed
on, eks ole erineva kogemusega. Mõned on nagu siuksed vanemad lehed, mõned
värskemad. See lugu hakkas nagu jooksma.
B: Võibolla sellepärast ka, et sügis on alati ju ka õppeaasta algus.
A(1) Ka viljakas aeg.
A(2): Nii et me jõuame nüüd sinu õppimise juurde, mis on olnud sinu põhiline
õpimotivaator? Et millise õppijana sa ennast motiveerid või kuidas sa ennast
õppijana pead ja siis läbi selle, mis on sind motiveerinud?
B: Ma arvan, et mu kõige suurem motivaator on huvi selle valdkonna vastu ja sihuke
seest tulev soov õppida just seda konkreetset eriala. Sellepärast et tegelikult, kui ma ütlen
ausalt, siis mu elu- isiklik elu on täis väga palju erinevaid, kuidas ma ütlen,
pingeid, mitte pingeid, aga mu isiklik elu on väga keeruline, ütleme, et väga paljudel
inimestel oleks väga keeruline niisuguses olukorras õppida. Et aga ma olen nii huvitatud
sellest erialast endast. Mulle lihtsalt nii meeldib, mulle meeldib koolis käia, ma lihtsalt
need nädalad, kus mu koolisessioonidel olen, see on see lihtsalt, see nii mõnus mulle
nagu mulle reaalselt meeldib koolis käia. Et ma arvan, et see ongi see huvi ja kindlasti
kursakaaslased ka, et ma olen naernud, et andragoogika õpilased on nagu ühe puuga
löödud – nad mõtlevad täpselt samamoodi ja sellepärast on mugav ja mõnus nende
inimestega olla, aga et millise õppijana ma ennast defineerin?
Ma olen kindlasti arenenud õppijana. Ma mäletan, et esimene aasta, kui olid need
mahukad tööd. Et ma olen õppinud nendega nagu rohkem toime tulema. Varem lugesin
mõndasid raamatuid niimoodi, et ma lugesin diagonaalis. Päris kõike ei lugenud, aga aru
sain, mis see mõte tahab öelda. Või mis see raamatu mõte, nagu on, on ju. Siis nüüd ma
ikkagi loen kõik raamatud läbi. Ma arvan, et ma olen süvaõppija ja ma arvan, et ma olen
aktiivne õppija, sest et ma ikkagi iga päev loen raamatuid, nagu omast puhtast huvist.
Mitte andragoogika teemalisi kõiki. Ja ma olen väga…Kuidas iseloomustada seda nüüd?
Pea kaotanud õppija, võib-olla. Et vahest ma tahan liiga palju asju teada samal ajal, et
nendest ma satun midagi guugeldama, siis ma nagu otsin selle kohta, siis loen seda teksti
siis see link viib järgmise asjani, siis ma tahan selle kohta teada. Ja siis ma tunnen, et

ma satun nagu mingisugusesse õppimise keerisesse…”ma tahan kõige kohta praegu
kohe teada!”
A(1): Aga kuidas sa oled elus leidnud õppimise jaoks aega ja võimalusi, et sa tõid
just vaata välja siin selle, et võib-olla mõnel teisel oleks sellises olukorras raske
õppida nagu sina oma isiklikus elus hetkel oled. Aga siiski üks asi on see huvi, mis
sind kannab, aga kui mõtleme nüüd sinu elu elukaare peale laias laastus, et kuidas
sa siis oled aega ja võimalusi leidnud?
B: No ma ütleksin selle kohta seda, et kui sa oled millestki väga huvitatud, sa leiad aega
selle jaoks, maksku mis maksab. Ma arvan, et minu minu jaoks midagi sarnast oligi. Et
mul oli niivõrd suur huvi üleüldiselt ülikoolis käimise vastu, andragoogika eriala vastu,
selle eriala vastu üldiselt on ju. Et aga kuidas ma leidnud olen? Mul on väga hea
tugivõrgustik ümber, et mul on väga toetav perekond, kes hääletab kahe käega, et see
kool saaks nüüd lõpuni.
A(2): Meil on selline küsimus, mul kohe tekib nagu mulje kuuldu põhjal, et sul ei
olegi õpibarjääre. Aga ma ikkagi küsin, et millised õpibarjäärid tekkinud kogu
elukaare jooksul, et siis kaasa arvatud see viimane praegune kogemus, aga
eelnevalt?
B: Eelnevaid tegelikult on ka olnud ülikooli käigus. Mmmm..need on need siis õppimist
takistavad tegurid justkui?
Mul on olnud…Võtan need kaks kokku, et minu õpibarjäärid on tekkinud suures osas
inimsuhete tõttu. Või noh, et on inimsuhted läinud keeruliseks või keegi lahkub mu elust
või millegipärast inimsuhted mõjuvad mulle väga palju. Ja mul on olnud… minu
keskkooli teekond oli väga käänuline, et ma läksin keskkooli, ma olin hästi selline
mässumeelne teismeline. Ma jätsin kooli pooleli peale kümnendat klassi, käisin tööl,
tahtsin varakult alustada täiskasvanueluga, aga siis mul sündis endal laps, kui ma olin
üheksateist. Ja siis ma mõtlesin, et kuidagi siis jõudis kohale, et ei ei ei, et ma tahan kooli
ära lõpetada ja siis ma läksin õhtukooli ja lõpetasin selle ära. Et ma ei oska täpselt öelda,
mis seal nagu juhtus, võib-olla ma sain vanemaks, targemaks. Aga jah. Et ma ei oska
öelda, kuidas selle ületasin. Ja teine oli eelmine aasta, ma võtsin pooleks aastaks ülikoolis
akadeemilise puhkuse.

See oli nüüd, kuna ma enne mainisin ka sihukest keerulist eluviisi, mis mul on, et mul
on väga palju vastutust õlgede peal. Ja siis mul on, ütleme et kool, töö ja kodu on minu
selline nagu hea tuleviku kolmnurk, ütleme nii, mis peab toimima. Ja kui midagi siia
kolmnurka nii-öelda sisse tuleb, mingisugune traagilisem sündmus, siis kuskilt midagi
saab kannatada. Ja eelmine aasta ma otsustasin, et seekord on kool see, mis läheb pausile,
et mu lähedane inimene suri. Ja siis ma otsustasin, et ei, nüüd kool läheb pausile, et ta on
hästi palju inimsuhete ja selliste asjadega seotud olnud.
A(2:) Aga sa oled sealt ikkagi välja tulnud.
Ja ei, ma tulin sealt välja selles mõttes, et see oligi, ma otsustasin enda jaoks nagu ära, et
kui see olukord lõppeb minu jaoks ja kui need rasked tunded lähevad mööda, siis ma
lähen õppima tagasi. Siukest mõtet, et ma jätan pooleli, et ma kunagi kooli ei naase

seda tekkinud kordagi. Et ma teadsin, et pool aastat, et ma tahan hingata hetkeks ja siis
tagasi. Et jah, kuidagi võib-olla jah, et see, et ma ise olen enda jaoks mõelnud, et
kukkumine on okei. Korraks maha istumine, puhkamine, et see on okei, sellepärast meil
ongi akadeemiline puhkus, et ma arvan, et see ongi nagu see mõte, mis on aidanud mul
mõelda ka selle peale, et ma jätkan hiljem, onju. Ja siis ma päriselt olen jätkanud.
A(1): See järgmine küsimus, et tegelikult sa ka oma jutu käigus natuke põgusalt
nagu puudutasid seda, kui ridade vahelt lugeda, aga et kas õppimise tähendus on
sinu elu käigus muutunud ja et kuidas on ta sinu elu käigus muutunud?
B: Ja on kindlasti muutunud. Kindlasti, ma ei oleks osanud ennem õppida, nii… ma olin
ennem hästi pinnapealne õppija, et ma tegin asjad ära tegemise pärast, et nad oleksid
tehtud. Aga nüüd ma nagu tean, et see, mida ma õpin, et see, noh, see tähendab midagi
ja see on mingi info, mida ma saan nagu ära kasutada kunagi tulevikus. Ja see õppimise
eesmärk on nagu hoopis teine minu jaoks nagu et, et ma ei taha asju ära teha selle jaoks,
et näidata õpetajatele midagi ette, vaid iseenda jaoks.

A(2): Sa oled täpselt see, kuhu ma tahan jõuda. Just selle süvaõppijani, ma ei ütle,
et ma täna olen väga pinnapealne. Mind väga huvitavad asjad, ma satun sellisse
loopi, aga see outcome, väljund ei ole täna see, mida ma täna defineeriks
süvaõppimisena.

Ja siit kohe viimase küsimuseni, et mis sa arvad, mis viib üldse ühe inimese
õppimise juurde?
B: Ma arvan, et inimese viib õppimise juurde see, kui tuntakse, et millestki puudust –
easy as that – et ma arvan, et see, kus inimene võib-olla tunneb, et miski võib-olla ei
täida enam tema elu. Võib -olla ta ei tunne, nagu enam mingit edasiminekut või ta näeb
mingit tühja auku elus kuskil, mida ta tahab täita, siis ta hakkab õppima. Või siis
kõige lihtsam näide: töötaja teeb oma tööd, ühel hetkel ta saab ülesande, mille jaoks
on tal piiratud teadmised, ta hakkab õppima, et see ülesanne ära teha. Et tegelikult me
saame ju õppimise olukorda defineerida nagu mitut moodi. Aga jah, ma arvan, et suures
pildis tekib see vajadus millegi puudumisest. Mingi teadmise puudumisest.
A(2): Põhimõtteliselt vastad meie lisaküsimuse ära, millised situatsioonid tingivad
õppimise. Ikkagi see teadmine, see arusaam, et see kui ma nüüd parafraseerida proovin,
et see teadmine, et kui ma ei oska, siis ma lähen ja otsin võimalusi, kuidas seda teadmist
täiendada.
A(1) Et jah, kui see nupp nüüd läheb tööle, streikima ei hakka (naerab).
A(2) Loodetavasti läheb kõigil.
A(1): Aga jah, aitäh sulle, et see ongi meie poolt kõik, et tore, et sa leidsid selle aja, et
meiega siis oma mõtteid jagada, seda telgitagust maailma avada. Et ma arvan, et me
saime küll rikkamaks.
A(2): Jah, mina väga inspireeritud, ma lähen siit edasi õppima.

3 REFLEKSIOON (KRISTINA VIIRSAAR)

3.1 Intervjuu planeerimine, läbiviimine ja transkribeerimine
Töö valmis paaristööna ning intervjuu toimumise ja kokkulepped intervjueeritavaga tegi
Kersti. Meil olid ette antud küsimused, millele lisasime endale huvipakkuvate teemade kohta
kokku viis küsimust. Olemasolevate küsimuste toel sõnastasime intervjuu eesmärgi ning
lõime intervjuukava.
Tutvustasime enne intervjuud ennast, miks me seda intervjuud läbi viime, palusime
luba salvestuseks ning andmete kasutamiseks anonüümselt. Intervjueeritav ei olnud
millelegi vastu ning vastas ladusalt küsimustele. Intervjuu keskkond, õhkkond ja
ettevalmistus oli intervjuu kulgu toetav, interaktsioonis ei märganud midagi negatiivset,
seega hindan, et intervjuu protsess läks hästi.
Intervjuu salvestasime telefoni salvestusrakendusega ning transkribeerisime
intervjuu TTÜ Küberneetikainstituudi poolt väljatöötatud transkribeerimisrakenduse abil (
http://bark.phon.ioc.ee/webtrans). Transkribeerimise rakendus aitas oluliselt aega kokku
hoida intervjuu transkriptsiooni osas. Transkribeeritud tekti vaatas üle Kersti Kikas,
korrastas teksti ning märkis küsimused ning mõttepausid ja muud olulised täheldamised
inervjuu paremaks edasi andmiseks. Ma aitasin omal poolt visuaalselt korrastada teksti,
eristamaks intervjueerijad ja intervjeeritav.

3.2 Mida õppisin intervjueerimise protsessist?
Intervjueerimise käigus kasutasin aktiivse kuulamise meetodit, oma senistele teadmistele
vastavalt püüdisin kasutada peegeldamist ja parafraseerimist. Tegin intervjuu käigus
märkmeid, millele küsimusi esitades toetusin, et oleks kergem jutul järge hoida. Kahe
intervjueerija kasutamine antud töös oli eeliseks, et vestlust kanda ning ka hiljem tööd
vormistades. Salvestatud intervjuule eelnes 10-15 min vestlus, et intervjueeritav ette
valmistada, samuti lubasime intervjueeritaval enne salvestust küsimustega tutvuda, et tal
oleks pingevabam õhustik. Tunnen, et selline lähenemine aitas intervjueeritaval end ette
valmistada ja pingeid maandada.
Küsimuste järjestus oli intervjuud toetav ning vestlus sujus. Mõnele küsimusele
saime vastuse küsimata. Olen selle semestri jooksul läbi viimas juba kolmandat intervjuud

ning tunnen, kuidas igal korral muutub vestlus järjest ladusamaks ning kuigi sel korral olid
küsimused ette antud ning struktuur oli jäigem usun, et läks väga hästi.

3.3 Mida õppisin intervjueeritavalt?
Olin intervjuu lõpus väga inspireeritud kuuldud kogemusloost. Kuidas raskustele vaatamata
on intervjueeritav õpinguid jätkanud. Vahel on elu pakkuda huvitavaid käänakuid ja väga
elterve oli teha otsus hetkeks teha paus, hingata ja siis alustada sealt, kus pooleli jäi.

Refleksioon õpingutele ja metafoor õppimisest kui sügisesest jalutuskäigust pargis. Ja võib-
olla ehk kõige rohkem kõnetas, et vahel ei saagi kohe aru õppimise tähenduslikkusest, see

teadmine saabub veidi hiljem. Seda olen ka ise kogenud. Esmalt on trots, et miks ma ikka
seda teen ja siis saabub mõistmine – ahhaa just sellepärast!

3.4 Millisena näen enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi?
Kuuldu põhjal ja ka ühte ELU projekti lugedes tunnen soovi panustada kohaliku
omavalitsuse töös, osaleda mõnes projektis näiteks. Aga täna esimese kursuse lõpus,
oma töökohal, saan panustada oma organisatsioonis olles näiteks mentor. Samuti on mind
viimasel ajal huvitama hakanud coaching. Seega näen, et andagoogina võiksin panustada
kohanemisel organisatsioonis, motiveerimaks sisekoolitustel osalema, kaasata ja arvestada
erinevate inimeste vajaduste muutustega kohanemisel. Kogukonnas sooviks aidata inimestel
jõuda hariduseni ja enesearendamiseni. Kursusekaaslaste koguemuslugude näitel tunnen ka,
et juhtidel on palju andragoogilistest lähenemistest õppida ning neid lähenemisi kasutada
oma alluvatega suheldes. Hiljuti lugesin M.C.P Ruijteri ja P.R-J. Simonsi artiklit
professionalismi, õppimise ja identiteedi kohta ning nõustun, et professionaaliks olemise
üheks tähtsamaiks punktiks on pidev eneseareng ja õppimine. Seetõttu tunnen, et olenemata
millises sektoris ma tulevikus töötan, on parim andragoogi tunnus pidev õppimine nii
töötamise käigus kui selle kaudu.

4 REFLEKSIOON (KESTI KIKAS)

4.1 Intervjuu planeerimine, läbiviimine ja transkribeerimine
Töö valmis paaristööna. Intervjuu toimumise ja eelnevad kokkulepped intervjueeritavaga
tegin mina. Vormistusega tegeles Kristina. Meil olid õppejõu poolt ette antud küsimused,

millele lisasime endale huvipakkuvate teemade kohta kokku viis küsimust. Olemasolevate
küsimuste toel sõnastasime intervjuu eesmärgi ning lõime intervjuu kava.
Tutvustasime enne intervjuud ennast,intervjuu eesmärki, palusime luba salvestuseks
ning andmete kasutamiseks anonüümselt. Intervjueeritav andis nõusoleku ning vastas
ladusalt küsimustele. Intervjuu keskkond, õhkkond ja ettevalmistus oli intervjuu kulgu
toetav.
Intervjuu lindistamise telefoni salvestuse rakendusega ning transkribeerisime
intervjuu TTÜ Küberneetikainstituudi poolt väljatöötatud transkribeerimisrakenduse abil (
http://bark.phon.ioc.ee/webtrans). Transkribeerimise rakendus aitas oluliselt aega kokku
hoida intervjuu transkriptsiooni osas, kuid siiski tuli intervjuu lindistus ja trankriptsioon üle
kontrollida.

4.2 Mida õppisin intervjueerimise protsessist?
Õppisin seda, et ettevalmistus ning õige häälestus on väga olulised tegurid viperuste vaba
intervjuu protsessi kujunemisel. Kuna intervjuu valmis paaristööna, siis oli väga oluline
hoida kontakti lisaks intervjueeritavale ka kaasintervjueerivaga. See tagas teineteise
toetamise, täiendamise ning intervjuu sujuva kulgemise. Istusime kolmnurkselt ja arvan, et
ka selline võrdne istumine toetas vestlusruumi. Intervjueeritav ei olnud vastakuti kahe
intervjueerijaga ega pidanud tundma alateadlikult küsimuste rahe alla sattumist või kuidagi
üksi mitme vastu olemist.
Õppisin ka seda, et väga oluline on protsessis kohal olla. Ettevalmistus ja häälestus
on üks osa, kuid ilma oma mõtetega kohalviibimata võib see ka heale eeltööle vee peale
tõmmata. Meie puhul õnneks nii ei olnud. Ja seda ma tänutundes märkasingi. Sest oli
olukordi, kus intervjueeritav juba puudutas jutu käigus etteruttavalt mõnda teemat, mille
kohta soovisime küsida. Selle märkamine andis meile peegelduse – kokkuvõtte võimaluse
sissejuhatada järgmine küsimus.
Poolstruktueeritud intervjuu võlu peitubki minu arvates kohalolus, voolamises ja
lubamises teemadel voolata loomulikult ent siiski üldise fookuse hoidmises. Ma arvan, et
üks-ühele intervjuud tehes ma poleks ehk selliseid märkamisi teinud.

4.3 Mida õppisin intervjueeritavalt?
Püsivus viib sihile. Loeb sinu enda häälestus, mõtteviis. Väga inspireeriv oli kuulda selle
kohta, kuidas ta vaatamata raskustele on edasi õppinud või siis olnuki endaga aus ja pannud
õppimise pausile, et uuesti reele saada. Väga meeldis, kuidas ta mõtestas akadeemilise

puhkuse olemust – et see ongi ju selleks, et korraks paus võtta ja edasi minna. Kukkumine ja
puhkamine on okei, akadeemiline puhkus pole ju niisama olemas. Väga inspireeriv oli näha,
kuidas ta mõtestas andragoogikat ja oma kogemusi linnulennult, intervjuu käigus. Ta
väljendas ennast pildiliselt ja värvikalt, mis minu jaoks andis signaali, et ta tõesti on “asjas
sees”.

4.4 Millisena näen enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi?
Üpris laialdaselt, valikuvõimaluste rohkelt, sest andragoog saab ise luua – kujundada oma
rolli ja väärtuse. Praegusel ajal on õppiv ühiskond väärtus omaette ja meil on
Eestis väljatöötatud ka Haridusstrateegia 2021-2035, mis toetab elukestvat õpet. Elukestev
õppija on ju täiskasvanud inimene, keda saab sellele õppimise teekonnal andragoog toetada.
Nii et tööpõld on lai.
Kuid kui ma mõtlen nüüd enda isiklikule eesmärgile, soovile andragoogika
õpingutega seoses, siis selleks on laiapõhjaline kõrghariduse omandamine
haridusvaldkonnas. Minu jaoks on andragoogika õpingutes oluline näiteks see, et õpime
õppima, et teisi õpetada, kuid samas õpime ka täiskasvanud õppijana iseennast ja teisi
tundma. Soovin ennast siduda haridusvaldkonnaga, mitte erasektoris, vaid avalikus ja või
kolmandas sektoris, kus tahes tahtmata jälgitakse teatud kvalifikatsiooni nõudeid rohkem. Ja
usun, et andragoogika diplom ning õpikogemused on igati nende vääriline.

Intervjuu “Õppides andragoogiks”

ANDRAGOOGIKA PRAKTIKAS:INTERVJUU ANDRAGOOGIKA ÜLIÕPILASEGA