Neljapäeval, 25. septembril, toimus teine kohtumine aine “Juhendamise praktikad andragoogilises tegevuses” raames.
Käistletud teemad:
- Positiivne psühholoogia – selle asemel, et keskenduda probleemidele, suuname tähelepanu lahenduste leidmisele ja toetame indiviidi tugevusi.
- Tunnustav vestlus – igas inimeses, organisatsioois, situatsioonis on midagi hästi!
- Motiveeriv intervjueerimine.
- Impro – kohanemisvõime, loomingulisus ja paindlikkus.
- Akvaarium (Fishbowl) – rühmatöö formaat, kus osalejad jaotatakse sise- ja välisringi. Sisering arutab valitud teemat, samal ajal kui välisring jälgib ja analüüsib arutelu, pakkudes hiljem omapoolseid tähelepanekuid
Mis on motiveeriv intervjueerimine?
Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu assotsiatsioon (2024) ütleb selle kohta järgmist: Motiveeriv intervjueerimine (MI) on kliendikeskne nõustamismeetod, mille eesmärk on soodustada positiivseid käitumismuutusi, tuginedes inimese sisemisele motivatsioonile ja vastutustundele. See õpetab rakendama igapäevaseid suhtlemisvõtteid moel, mis suurendab inimese sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning hoida neid elus. MI-d peetakse õigustatult motivatsioonikunsti pärliks, kuna see on üks tõhusamaid vahendeid toetamaks teisi oluliste muudatuste tegemisel oma elus. Meetodi loojateks on William R. Miller ja Stephen Rollnick.
Motiveeriv intervjueerimine praktikas
Iseseisvaks koduseks ülesandeks jäi motiveeriva intervjueerimise läbiviimine. Harjutasime seda loengus paaristööna, kuid klassiruumi keskkonnas tundus harjutus veidi “külm”. Minu arvates oleks kasulik olnud eelhäälestus, mis aitaks osalejaid paremini ette valmistada. Aega saime minu mäletamist mööda 15 minutit kummalegi osapoolele. Motiveeriva intervjueerimise käigus pidime välja tooma mõne eesmärgi, mis meil parasjagu on ning siis etteantud ca 15 küsimusele vastama. Ülesande püsitus oli selline, et saime vastata nii, et ei segatud täiendavaid küsimusi vahele. Ehk siis harjutasime kuulamist ja kohalolu. Intuitiivselt tegime oma kaaslasega lõppu ka peegeldava kokkuvõtte ning tõime välja ka tugevused, mida kuulsime, mis aitavad kaaslast eesmärgi saavutamise poole liikumisel.
Kodutöö raames praktiseerisin motiveerivat intervjueerimist oma sõbrannaga, milleks valisime rahuliku keskkonna – jalutuskäigu värskes õhus, et soodustada loomulikku vestlust ja avatud suhtlemist. Juhendajana andsin talle eelnevalt teada eelhäälestuseks teema. Palusin tal mõelda mõne eesmärgi peale, mida ta saavutada soovib. Minu hinnangul toimib selline viis paremini, kuna loob ruumi, kus osapooled juba aimavad, mis neid ees ootab ning eelhäälestus aitab kaasa sujuvamale protsessile. Värskes õhus liikudes toimib mõttetöö loomingulisemalt, vabamalt ning sellise teema puhul aitab ilmselt positiivsemale kogemusele kaasa. Jäime mõlemad protsessiga rahule. Saime liikuda värskes õhus, panustada oma füüsilisele ja vaimsele heaolule ning motiveeriva intervjueerimise praktika andis mõlemale ka praktilise väärtuse. Minu jaoks olulised märksõnad, mis protsessi puhul välja tuua: eelhäälestus, keskkonna loomine, valmisolek.
Rakendusimpro kogemus
Improvisatsioonilised harjutused olid minu jaoks uus ja huvitav kogemus. Need aitasid ületada eelarvamusi ja tõsta energiat, pakkudes samal ajal võimalust mänguliseks ja loominguliseks eneseületuseks. Impro harjutused, nagu mustri kopeerimine ja loo jutustamine sõna haaval, aitasid arendada kohanemisvõimet, loomingulisust ja paindlikkust – kõik need omadused on olulised ka andragoogilises tegevuses. Võtme väljenduseks impro puhul on “jah, ja…!” Grupijuhi ülesanne on tunnetada, millal on sobiv hetk harjutus lõpetada. Kuigi energia tõuseb ja osalejad saavad hoogu, võib liigse intensiivsuse korral positiivne mõju väheneda.
Akvaariumi ehk Fishbowl või ka inner circle
See meetod oli minu jaoks samuti esmakordne kogemus. Akvaariumi meetod on rühmatöö formaat, kus osalejad jaotatakse sise- ja välisringi. Sisering arutab valitud teemat, samal ajal kui välisring jälgib ja analüüsib arutelu, pakkudes hiljem omapoolseid tähelepanekuid.Valisime kaks üsna aktuaalset põletavat teemat, mida selle meetodiga vaadelda: andragoogika õppekava muutmine ja andragoogide ühisseminari mõte. Esmalt arutlevad probleemis üle siseringis olijad, nii et kõik seal viibijad peaksid sõna saama. Välisringis olijate roll on arutelu jälgida. Jääb ka üks tühi tool, et vajadusel saab keegi välisringist siseringiga liituda ja esitada küsimus või kommentaar. Kui kokkulepitud probleemi arutelu aeg saab täis, siis teevad välisringis olnud vaatlejad omapoolsed tähelepanekud arutelust. Seejärel vahetavad sise-ja välisring kohad ning protsess jätkub järgmise probleemi aruteluga. Soovituslik aeg võiks näiteks olla 10 minutit probleemi aruteluks siseringis ning seejärel 5 minutit välisringi tähelepanekuteks.
Mõned mõtted, mida võtan kaasa sellest loengust ja kogetust:
Olen tänulik võimaluse eest õppida ja praktiseerida juhendamisalaseid meetodeid turvalises ja toetavas keskkonnas. Meetodid, mida tutvusime, on praktilised ja rakendatavad, andes olulist lisaväärtust andragoogi tööriistakasti. Lisaks oli võimalus mänguliste ja loovate tehnikate katsetamiseks, mis aitavad õppimisprotsessi rikastada.
- Enne kui suudad teisi juhtida või aidata, pead sa kõigepealt avastama iseenda!
- Häälestus ja keskkond: Teadlik eelhäälestus ja sobiva keskkonna valik loovad positiivse õhkkonna, mis toetab õppimist ja tõhusat suhtlust.
- Motiveeriv intervjueerimine: Tõhus meetod muutuste esilekutsumiseks, keskendudes sisemisele motivatsioonile ja võimekusele.
- Improvisatsiooni kasulikkus: Arendab loovust ja kohanemisvõimet, mis on vajalikud igapäevaelus ja õppes.
- Akvaariumi meetod: Struktureeritud rühmatöö formaat, mis soodustab sügavaid arutelusid ja refleksiooni.
Õppimiseni!
________________________________________
Allikad: Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu assotsiatsioon. Motiveeriv inrervjueerimine. (2024, 24.oktoober). https://emita.ee/meetodist-2/
