Teisipäeval, 21. oktoobril, toimus kolmas kohtumine aine “Juhendamise praktikad andragoogilises tegevuses” raames.
Käsitletud teemad:
- Mentorlus- toetamine, teejuhiks olemine
- Refleksiooni mudelid
- Väärtustamise intervjuu – positiivne hoiak enda suhtes, enda tugevustele keskendumine
Mis on mentorlus?
Mentorluse mõiste on töökohal õppimisel ja tegevusena ettevõtluses kasutusel aastast 1970. Nimetus „mentor“ pärineb antiikaja pimeda lauliku Homerose (8. sajand eKr) eeposest „Odüsseia”, mille kangelane Odüsseus läheb sõjaretkele ning määrab selleks ajaks oma poja arengu toetajaks õpetaja ja targa abistaja Mentori (Lainola & Eisenschmidt, 2021).
Töökohal on mentorlus traditsiooniliselt tähendanud vanema kogenud töötaja patroneerivat rolli, mille eesmärk on endale järeltulija kasvatamine. Õppimist ja arengut puudutavate uuringute toel on muutunud arusaamad sellest, kuidas toimub õppimine ja kuidas parimal viisil toetada teise inimese arengut, mis omakorda on toonud kaasa ka muutused mentorluse tähenduses ja eesmärkides (Lainola & Eisenschmidt, 2021).
Refleksiooni mudelid
Õppejõud Piret Maiberg-Nõu koostatud materjalide põhjal käsitlesime nelja refleksioonimudelit:
- Graham Gibbsi mudel (1998):
Gibbsi tsükkel aitab süstemaatiliselt analüüsida kogemusi ja valmistuda tulevasteks sarnasteks olukordadeks. Mudel on hea töövahend praktilise kogemuse ja teooria vahelise sideme loomiseks. - David Kolbi mudel (1984):
Kolbi tsükkel võimaldab õppijal muuta kogemused teadmiseks ning arendada eneseanalüüsi oskusi. - Terry Bortoni mudel (1970):
Mudel koosneb kolmest lihtsast küsimusest: What? (Mis juhtus?), So what? (Mis sellest järeldub?), Now what? (Mida nüüd teha?). See lihtne ja struktureeritud lähenemine sobib hästi enesearengu protsessi analüüsimiseks. - Stephen Brookfieldi kriitilise refleksiooni mudel (1995):
Brookfieldi mudel aitab arendada professionaalseid oskusi ning paremini mõista õppijate vajadusi ja ootusi.
Varasem kogemus
Mul oli õnn osaleda refleksiooni käsitlevas valikaines juba esimesel kursusel, kui meie õppejõuks oli Sigrid Aruväli. Kahjuks teisel kursusel seda võimalust õppekavas ei olnud. Minu arvates on aga kordamine tarkuse ema – on oluline aeg-ajalt üle korrata juba õpitud teadmisi, sest õpitu kinnistumine toimubki suuresti meenutamise kaudu.
Üks uus teadmine oli minu jaoks see, et Bortoni mudelil, mida seni teadsin vaid nimetuse järgi, on tegelikult olemas ka autori nimi. Mudel on oma lihtsuses nii intuitiivne, et ma polnud varem isegi mõelnud, miks see autori järgi nimetatud ei ole. Refleksiooni teemal lugesime õppejõu koostatud materjali, kust jäid meelde järgmised olulised mõtted:
- Refleksioon tegevuses on võrreldav mindfulness’iga.
- Refleksiooni peetakse täiskasvanute õppimise kõige olulisemaks meetodiks.
- John Dewey järgi on refleksioon süstemaatiline mõtlemise ja tagasivaatamise protsess.
- Kahjustav refleksioon: refleksioon võib muutuda ebatervislikuks, kui see viib liigsesse muretsemisse, eneses kahtlemisse või ebaõnnestumistele keskendumisse.
Väärtustamise intervjuu
Iseseisvaks koduseks ülesandeks jäi väärtustava intervjuu läbiviimine. Taaskord harjutasime loengus paaristööna, kuid jällegi tundus klassiruumi keskkonnas harjutus mulle veidi “külma vette viskamisena”. Aega saime minu mäletamist mööda 20 minutit kummalegi osapoolele. Väärtustava intervjuu käigus rääkisime sellest, mis meil hästi on, mille üle uhked oleme ning mida peame oma elu tipphetkeks. Ülesanne oli korraldatud nii, et vestlusesse ei segatud täiendavaid küsimusi ega kommentaare, et harjutada kuulamist ja kohalolu. Intuitiivselt tegime kaaslasega lõpus ka peegeldava kokkuvõtte ja tõime välja tugevused, mis võiksid aidata eesmärkide saavutamisel.
Kodutööna viisin intervjuu läbi oma elukaaslasega, kellele andsin teema ja orienteeruva aja ette. Tänu tema analüütilisusele ja eneseteadlikkusele kulges intervjuu sujuvalt. Kui aga vastas oleks olnud kinnisem ja vähem avatud suhtleja, nagu stereotüüpne eesti mees, oleksin ilmselt kogenud suuremat vastupanu ülesande osas ning pidanud ise ka rohkem intervjueerija rollis pingutama.
Mõtted, mida kaasa võtan:
- Mentorluse mõiste pärineb Homerose eeposest „Odüsseia”.
- Refleksioon on võrreldav mindfulness’iga ja seda peetakse täiskasvanute õppimise oluliseks meetodiks.
- Häälestus ja keskkond on koostööks olulised – usalduslik õhkkond aitab saavutada paremaid tulemusi.
- Väärtustamise intervjuu on tõhus vahend positiivse enesepildi toetamiseks, eeldades valmisolekut eneseanalüüsiks ja avatuseks.
Õppimiseni!
___________________________________________
Allika viide:
Lainola, K.; Eisenschmidt, E. (2021) Mentorlus – koostöine õppimine ja areng hariduses. Tallinn: TLÜ haridusinnovatsiooni keskus. http://www.tlu.ee/kutseaasta
