Neljapäeval, 23. oktoobril, toimus neljas ja ühtlasi ka eelviimane kohtumine aine “Juhendamise praktikad andragoogilises tegevuses” raames.
Seekordne kohtumine keskendus kovisioonile – meetodile, mis pakub suurepärast võimalust analüüsida tööalaseid või ka kooliga seotud väljakutseid turvalises ja struktureeritud keskkonnas. Kohtumine oli üles ehitatud grupitöö formaadis ning moodustati kaks gruppi, kus kummaski valiti välja ühe osaleja juhtum, mille üle koos kaaslastega mõtiskleda.
Mis on kovisioon?
Kovisioon (inglise keeles co-vision) on koostöömeetod, mille eesmärk on pakkuda kolleegidele tuge ja soodustada nende professionaalset arengut. Selle grupitöö keskmes on ühiste kogemuste jagamine, probleemide analüüs ning üksteise toetamine. Lisaks aitab kovisioon tähistada õnnestumisi ja luua uusi ideid (Self, 2024).
Kovisioonigrupp sobib eriti hästi neile, kes on mõnes uues rollis – näiteks juhid, mentorid või teised, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega. Meetodi kasulikkus on mitmekesine:
- meeskonnatunde tugevdamine,
- läbipõlemise ennetamine (pingete ventileerimine ja toetuse saamine),
- omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine,
- sotsiaalsete oskuste ja rolliteadlikkuse arendamine (Self, 2024).
Kovisioon tugineb võrgustikutöö ja eneseabi teooriatele. Oluline on, et kõik grupiliikmed osaleksid vabatahtlikult, omaksid sarnaseid kogemusi ja suhtuksid üksteisesse võrdselt (Self, 2024).
Kovisioon praktikas
Kohtumise ajal said kõik osalejad koduse ülesande – viia läbi kovisioon oma rühmas vastavalt juhendile, mille õppejõud ette andis. Nende samade juhiste toel läbisime ka loengus praktilise tööna kovisiooni. Protsessi struktuur oli selge ja toetav, mis võimaldas kõigil osalejatel süveneda.
Protsessi etapid:
- Loo tutvustamine (5 min): Iga osaleja tõi grupile analüüsimiseks ühe kooli- või tööeluga seotud juhtumi. Tutvustati probleemi ning sellega seotud tundeid.
- Küsimused loo omanikule (kuni 5 min): Grupiliikmed esitasid küsimusi, et paremini mõista olukorra tausta. Selles etapis oli oluline mitte anda nõu, vaid keskenduda selgitamisele.
- Edasiaitavad küsimused (kuni 10 min): Grupp esitas loo omanikule küsimusi, mis aitasid tal olukorda sügavamalt analüüsida ja võimalikke lahendusi leida.
- Soovitused (vajadusel): Kui loo omanik küsis konkreetseid soovitusi, jagasid grupiliikmed neid.
- Kokkuvõte loo omanikult: Loo omanik jagas, millised küsimused ja arutelud olid talle kõige kasulikumad ning millised mõtted ta endaga kaasa võtab.
- Lõpuring: Kõik grupiliikmed jagasid lühidalt, mida nad protsessist õppisid ja kuidas see neid mõjutas.
Mis oli keeruline?
Suurimaks väljakutseks oli hoiduda hinnangute ja nõuannete jagamisest, eriti edasiaitavate küsimuste faasis. Kuigi soov jagada oma kogemust või nägemust olukorra lahendamiseks oli tugev, nõudis see protsess teadlikku pühendumist, et jääda neutraalseks ja võimaldada loo omanikul ise lahendusteni jõuda.
Grupijuhi rolli olulisus
Grupijuhi roll osutus äärmiselt oluliseks. Esimeses sessioonis olin ise grupijuht ning algul tundus, et ma ei panusta protsessi kuigi palju. Hiljem aga sain grupikaaslastelt tagasisidet, et minu struktuuri jälgimine ja sujuv juhendamine aitas neil keskenduda sisule, ilma et nad oleksid pidanud ajakava või reeglite pärast muretsema. See kogemus aitas mul mõista, kui suur väärtus on hästi juhitud protsessil.
Mida ma õppisin?
Kuulamisoskus: Õppisin tähelepanelikumat kuulama, ilma segamata ja hinnanguid andmata. See võimaldas süveneda loo omaniku jagatud olukorda ja pakkuda küsimuste kaudu paremat tuge.
Grupijuhtimine: Struktureeritud protsess ja vastastikune austus loovad ruumi, kus igaüks tunneb end vabalt oma murede jagamiseks. Sain väärtusliku kogemuse kovisiooni juhtimisel. Kuigi alguses tundus, et ma ei anna protsessile palju juurde, mõistsin tagasiside kaudu, et juhina saan luua turvalise ja struktureeritud ruumi, kus teised saavad keskenduda sisule.
Jagatud lugude jõud: Arutelud grupikaaslastega avavad uusi vaatenurki ja pakuvad ideid, millele varem ei ole mõelnud. Edasiaitavad küsimused annnavad võimaluse näha probleeme teise nurga alt. Märkasin, et isiklike ja emotsionaalselt laetud lugude jagamine andis aruteludele sügavama mõõtme, samas kui neutraalsemad tööalased juhtumid pakkusid analüüsi jaoks rohkem objektiivsust.
Kovisioon on tõhus meetod, mis toetab nii individuaalset kui ka meeskondlikku arengut. Seekordne kogemus tõi selgelt esile, kuidas jagatud arutelud ja vastastikune tugi aitavad luua uusi perspektiive ja leida lahendusi keerulistele olukordadele. Inspiratsiooni ja kasulikke õppetunde oli küllaga ning kindlasti soovin seda meetodit tulevikus oma töös ja õppes rakendada.
Õppimiseni!
_________________________________________________
Allikad: SELF II. (2024, 04.detsember). Kovisoon. https://self.ee/konsultatsioonid/kovisioon/
