Mõisted

 

ANDRAGOOGIKA – kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida- M.S.Knowels ( Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 7)

– (kr aner ‘mees’, agoge “kasvatamine, harimine“) distsipliin ja uurimisvaldkond, mis tegeleb täiskasvanute arengu ja haridustee kujunemise, individuaalse ja kollektiivse kogemuse ning õppimis- ja õpetamisprotsessi mõistmisega eri kontekstides, tegevusvaldkondades ja elusituatsioonides. Andragoogika aluseks on idee, et kõik täiskasvanud on võimelised õppima, et see on nende loomulik õigus ja vajadus ning et ühiskonnas luuakse igaühele võimalus elukestvaks õppimiseks (Jõgi, L. (2013). Andragoogika. Rmt. R. Mikser (Toim.). Haridusleksikon. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 43).

AGOLOOGIA – integreeriv teadus, mis ei uuri mitte ainult haridus- ja õppeprotsessi, vaid ka teisi juhendamise vorme ja orientatsioone ( Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 28).

DIDAKTIKA – ( kr ´didaktikos´ oskuslik, õpetama) õpetamisteadus, pedagoogika osa, mis käsitleb hariduse ja õpetamise teoreetilisi aluseid (Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikon“, (kuupäev puudub), loetud 24.09.2022 aadressil https://www.eki.ee/dict/vsl).  

ENNASTJUHTIV ÕPE – protsess, kus täiskasvanud inimene võtab vastutuse ja initsiatiivi oma õppe planeerimisel, läbiviimisel ja saadud kogemuste hindamisel kasutamata seejuures kõrvalist abi. See on informaalne protsess, mis toimub väljaspool klassiruumi.Enesejuhitavaks teeb selle teadmine, et õppe sisu, meetodite, ressursside ja väljundi hindamisel teeb otsuseid õppija ise. Inimene ise võtab vastutuse oma õpivajaduste väljaselgitamisel ja õpieesmärkide püstitamisel, leiab ise vahendid õppeprotsessi läbimiseks ja teeb ise plaani, kuidas saavutada eesmärgid (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 36).

EPISTEMOLOOGIA – (kr ´epistēmē´ teadmine) tunnetusteooria, filosoofia distsipliin, mis käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid ja meetodeid (Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikon“, (kuupäev puudub), loetud 24.09.2022 aadressil https://www.eki.ee/dict/vsl).  

HEUTAGOGY – The student decides what to learn and how and is supported by outside resources, including the teacher (Tutorials on Psychology. (2021). Knowles’ Adult Learning Theory or Andragogy – Simplest Explanation Ever- video. Vaadatud 24.09.2022).

INTEGREERIMA – (ld integrare taastama, uuendama, terveks tegema < integer terve)
1. tervikuks ühendama 2. sotsiol (nt muulasi) ühiskonda sulatama, lõimima (Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikon“, (kuupäev puudub), loetud 24.09.2022 aadressil https://www.eki.ee/dict/vsl).  

INTERDISTIPLINAARNE – ( inter- + distsipliin) erialade-, distsipliinidevaheline; ped ainetevaheline (Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikon“, (kuupäev puudub), loetud 24.09.2022 aadressil https://www.eki.ee/dict/vsl).  

ISIKSUSE ARENGU KONTSEPTSIOON – kompetentsus on indiviidi enda poolt arendatav (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 43).

KOGNITIIVNE – ( ld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) psühh: tunnetuslik, tunnetatav (Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikon“, (kuupäev puudub), loetud 24.09.2022 aadressil https://www.eki.ee/dict/vsl).  

KONTSEPTSIOON – vaadete korrastatud kogum ( Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, I osa, 35).

KOMMUNIKATIIVNE LÄHENEMINE – õppimine õpetamise kaudu (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 42).

SOTSIAALSE INTERAKTSIOONI KONTSEPTSIOON – teadmiste omandamine hakkama saamiseks sotsiaalses keskkonnas, õppimine, kuidas teistega suhelda ning tunda ennast teiste seas hästi (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 42)

– eesmärk on võimaldada õpetajatel omandada oskusi toimetulekuks esmases/lähemas sotsiaalses keskkonnas; õppida suhtlema ning tundma end teiste inimeste hulgas loomulikult ja vabalt; õppida mõistma grupiprotsesse (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 47).

TEOORIA – ideede ja tõestuste süsteem; laiemas tähenduses mõtlemise tulemusena tekkinud loogiline süsteem ( Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, I osa, 35).

TRANSFORMATIIVNE ÕPE – muudab indiviidi suhtumist iseendasse ja oma maailma, see hõlmab muutusi eneseteadvuses, selles, mida inimene endast arvab ja kuidas endasse suhtub (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex,  38).

TREENINGU KONTSEPTSIOON  – täiskasvanud õppijad omandavad oskused, millele treening on suunatud, uuel tasemel ja suudavad neid järgnevates tegevustes rakendada, nt suhtlemistreening,koostöötreening, võõrkeele õpe (Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex, 46).

4 OLULIST TEOREETIKUT VÕI SÜNDMUST

Jan Amos Komnesky – Andragoogika valdkonna esimeseks mõtlejaks võib pidada tšehhi pedagoogi Jan Amos Komenskýt (1592-1670). Komenský väitis, et kõik inimesed on arengu- ja õppimisvõimelised ning elu ei saa kulgeda ilma pideva õppimiseta. Teoses „Pam paedia” (kirjutatud u 1650, avastatud 1935) märkis Komenský eripäraste institutsioonide ja meetodite ning eripärase ettevalmistusega õpetajate vajalikkust täiskasvanuõppes. (Jõgi,  2013).Tänaseks on tema mõtete alusel välja kujunenud elukestva õppe süsteem, täiskasvanuõppes rakendatakse aubult täiskasvanutele mõeldud õppemeetodeid (Märja et al., 2021).

Eduard C Lindeman (1885-1954). Mees, kes pärast I Maailmasõda tundis huvi täiskasvanute õpetamise vastu. Täiskasvanuhariduse süsteemse teooria alusepanija. Tema mõtted täiskasvanud inimeste õpetamisest viisid Malcolm S. Knowelsi andragoogika kontseptsiooni loomiseni. 

Malcolm Shepherd Knowels (1917-1997)- andragoogika isa. Temalt pärineb andragoogika kui täiskavanuhariduse teooria aktsepteeritud versioon. 

Jack Mezirow (1923-2014) –transformatiivse õppe teooria looja, oma ajast ees, ilmselt tänapäevase, “21. sajandi andragoogika isa”.

3 SEISUKOHTA, MILLEGA OLEN NÕUS

Andragoogilise mudeli kohaselt tuleb täiskasvanud inimene õppima siis, kui tal tekib selleks vajadus. Olen nõus, sest ka mina asusin kõrgharidust omandama tänu vajadusele  saada akadeemiline haridus, laiendada silmaringi ning saada teoreetiline-kogemuslik põhi 

edasiste karjäärialaste sammude tegemiseks. Eelnevalt olen vajaduspõhiselt läbinud täiendkoolitusi. 

Oma mõttemudelite, uskumuste ja arusaamade üle mõtisklemisel, üleminekul uutele mõttemudelitele vajavad õppijad turvalist õpikeskkonda ja koolitaja tuge. Olen nõus, kuna seda toetab ka Knowlesi andragoogika õppeprotsessi mudel, mis toob välja, et õppijatele sobiva (turvalise) õpikeskkonna loomine on üks olulisemaid komponente õpitulemuste saavutamisel. Olgem ausad, kellele meeldiks uut teadmist, uskumust, arusaama, mõtet omandada keskkonnas, kus klassiruumi ees on nö staar-teadja ning kõik, kes  söandavad arvata midagi muud või ei ole teemaga varasemalt kursis, on rumalad? Kui efektiivne saab olla õppeprotsess, kus ei julgeta oma arvamust, mõtteid, tundeid väljendada? 

Sageli ütlevad juhid uute inimeste värbamisel, et töökollektiivi sulandumine ongi põhiline oskus, mida uus töötaja vajab. Erialaseid oskuseid saab ta omandada töö käigus konkreetsel ametikohal. Olen nõus, iseloom ja suhtumine ning hoiakud on välja kujunenud, oskused on õpitavad. Seda näen palju ka enda igapäevatöös, kus järjest rohkem keskendutakse väärtuspõhisele värbamisele. Loeb see, milliste omadustega on inimene ja mis on tema väärtused. Kui need klapivad meeskonna-ettevõtte omadega, on sulandumine ka hõlpsam. Muidugi on tehnilise töö jaoks vaja teatud eeldused, varasemad kogemsued, kuid need on lihtsamini omandatavad. Väga suur roll on juhil tunda oma meeskonda ja selle sisekliimat. Võib juhtuda,et seda eirates, on uus tiimi liige küll tööalaselt pädev, kuid igapäevelus vajalik sotsiaalne-suhtluspädevus puudulik. Nii on meeskonnalahkhelid väga kerged tulema ja sisekliima ebaterve.

 

2 KÜSIMUST, MILLE ÜLE SOOVIN ARUTLEDA

Kas ja miks on vaja leida ühtne arusaam andragoogika suhtes pedagoogikaga? 

Kas Mezirow transformatiivse õppe teooriat võib pidada  nüüdisaegse, 21 sajandi täiskasvanuõppe aluseks? Quo vadis, andragoogika? 

 

1 ÜLLATUS TEKITANUD MÕTE

Täiskasvanute koolitus on muutunud suures osas äriliseks tegevuseks, mis tähendab, et koolituskeskustes koostatatakse erinevaid õppeprogamme ja püütakse potentsiaalseltele ostjatele “maha müüa” . See läheb vastuollu Knowlesi andragoogilise mudeliga, kus üheks aluseks on õppeprotsesside ettevalmistamine ja läbiviimine koos õppijatega Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest jaõpetamisest. Atlexm, 16). 

Miks see mõte on üllatav? Esiteks, ma ei saanud koheselt aru,  kas see on nüüd peatüki autori poolne kommentaar või Knowlesi mõte omast ajast kui tänapäevast. Nii või naa, oli üllatav ,et nii julge mõtteavaldus on selles raamatus välja toodud –  korrale kutsumine enesevaatluseks, et kelle huvidest lähtub täiskasvanud koolitaja.

KASUTATUD ALLIKAD

 

Eesti Keele Instituudi „Võõrsõnade leksikon“, (kuupäev puudub), loetud 24.09.2022 aadressil https://www.eki.ee/dict/vsl

Jõgi, L. (2013). Andragoogika. Rmt. R. Mikser (Toim.). Haridusleksikon. Tallinn: Eesti

Keele Sihtasutus, 43-47.

Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja

õpetamisest. Atlex, I osa.

Mister Simplify. (2021, 9. september). Knowles’ Adult Learning Theory or Andragogy – Simplest Explanation Ever [Video]. YouTube https://www.youtube.com/watch?v=kga7re5JYA8