Õppekäikude ülevaade

TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste instituut

Kersti Kikas

ANDRAGOOGIKA PRAKTIKAS: ÕPPEKÄIKUDE ÜLEVAADE

Iseseisev töö

Tallinn 2023

SISUKORD

1 PROKURATUUR
1.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)
1.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)
1.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)
2 TELIA EESTI AS
2.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)
2.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)
2.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)
3 EPALE
3.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)
3.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)
3.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)
4 EESTI ANDRAGOOGIDE LIIT
4.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)
4.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)
4.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)
5 SA KUTSEKODA
5.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)
5.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)
5.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)
ALLIKAD

1 PROKURATUUR

1.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)

Mis toimus ja kus toimus?
“Andragoogika praktikas” aine raames toimus 01.03.2023 esimene õppekäik Prokuratuuri. Seda
viisid läbi prokuratuuri personalitalituse juhataja Marianne Tiigimaa ja nõunik Birgit Roht,
mõlemal on andragoogika-alane haridus.

Organisatsiooni lühikirjeldus
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis on kaheastmeline,
koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast
ringkonnaprokuratuurist.
Prokuratuuri ülesanded:
● kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine
● riikliku süüdistuse esitamine kohtus
● kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises
osalemine
● muude seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmine (Andragoogika tudengid,
2023)

Organisatsiooni toimimise põhimõtted ja organisatsiooni ülesehitus?
Prokuratuuri alla kuulub neli ringkonnaprokuratuuri ning riigiprokuratuur. Iga alamprokuratuuri
alla kuuluvad erinevad talitused ja osakonnad, kes tegelevad kindlate ülesannetega. Prokuratuuri
struktuuris on 316 ametikohta, millest 195 on prokuröri ametikohad. Lisaks on kaks
delegaatprokuröri, justiitsatašee USA-s, esindaja Eurojustis.

Prokuratuur menetleb kuritegusid koostöös järgmiste uurimisasutustega: Politsei- ja
piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,
Keskkonnainspektsioon ja Kaitseväe Peastaap. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti,
ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad prefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib
riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib
juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks (Prokuratuur, 2023).

Millist õpikeskkonda luuakse õppijatele/organisatsiooni töötajatele?
Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks kasutatakse esmase allikana arengu- ja hindamisvestluste
tulemusi. Erinevate koolitusteemade täpsustamiseks toimub pidev suhtlus erinevate
sihtgruppidega (prokuröridega ning haldusosakonna teenistujatega). Koolitusvajaduse ning
prioriteetsete koolitusteemade väljaselgitamiseks tehakse koostööd Prokuratuuriga tihedalt
kokkupuutuvate isikute ning institutsioonidega (Riigikohus, Politseiasutused, EKEI, Maksu- ja
Tolliamet, ministeeriumid ning muud riigiasutused). Oluline koht koolituste planeerimisel on
ka kohtupraktika analüüsil. (Andragoogika tudengid, 2023). Teenistujatel võimaldatakse
täiendõppes osaleda ka siis, kui õppepuhkuse päevad on kasutatud, ilma et peaksid vormistama
tasustamata puhkepäevasid. Ehk siis saavad osaleda täiendõppes ilma töötasus kaotamata.

Milliseid tunded tekkisid organisatsiooni külastades ja miks?
Külastusest tekkisid positiivsed tunded. Vastuvõtt oli ettevalmistatud ja üldine õhkkond oli
sõbralik. Maja oli samuti väga väärikas ning aupaklikust äratav. Positiivne üllatus oli, et ollakse
tõesti õppijasõbralik ning mõeldakse sellele, kuidas mitte piinliku täpsusega iga koma ja punkti
Täiskasvanute koolituse seaduses taga ajada, (kuigi tegemist väga esindusliku riigiorganiga),
vaid leida töötajat toetavad võimalused täiendõppes osalemiseks isegi siis kui õppepuhkuste
seaduslikult ettenähtud päevad on ära kasutatud. Samuti tekkis äratundmine – samastumine
valupunktidega, milleks on tagurlikult või olematud IT-süsteemid turvalisuse kaalutlustel. Ma
töötan ettevõttes, mis on 5G lipulaev ning paraku isegi selline tehnoloogiahiid on mõningate
süsteemidega ikka väga kaugel kiviajas. Kurb ja samas rõõmustav oli kuulda, et ka
Proukuratuuri personaliosakond on pikalt ja nüüd lõpuks teatava edusammuga maadelnud

kaasaegsete ja töötajasõbralike töötingimuste üle just tehnoloogiat silmaspidades. Võiks ju
eeldada, et sellises asutuses on kasutusel viimase peal tehnoloogilised vahendid, kuid võta
näpust. Sama eelduse otsa komistasin ma ka enda praeguse tööandja juures ning läbisin pika ja
kurnava automatiseerimisprotsesside uuenduse saaga, kuna tundsin, et sellise copy-paste töö
jaoks on olemas süsteemid ja tarkvara. Öeldakse, et eeldus on kõikide probleemide ema, kuid
nõuab parasjagu südikust, et leida lahendused probleemidele.

1.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)

Miks on see organisatsioon Eesti ühiskonnale oluline, vajalik?
Prokuratuur on oluline ja vajalik organistasioon Eesti ühiskonnale, et tagada demokraatlik korra
ja õigluse jalule seadmine riigis vastavalt seadusandlusele. Ta seisab meie õigusriigi ning
kodanike turvatunde eest, nende deviis on “Südametunnistusega õiguse poole.”

Keda ja milliseid sihtgruppe mõjutatakse ja kuidas?
Õiglus- ja turvatunde eest seismisega on sihtgrupiks kogu Eesti ühiskond ja riik, ka välised
koostööpartnerid, e-residendid. Võib öelda, et ta tagab meile usaldusväärse koostööpartneri
maine välisriikide esindajate hulgas ja ka riigisiseselt. See elavdab meie majandust, avalike
teenuste kvaliteeti ja seeläbi ka heaolu ühiskonnas.

Milline on andragoogiline tegevus organisatsioonis?
Personaliosakonnas, mida võib pidada ka organisatsiooni südameks, on kaks töötajat, kellel
tagataskus andragoogika diplom. Nad tõid välja, et nad on inimeste jaoks olemas ja nende uks
on alati avatud. Sisekoolitustel kasutavad andragoogilisi meetodeid. Nad on järjepidevalt
panustanud koolitusvaldkonna arengusse, kuuluvad Koolitusjuhtide kogusse, mille eesmärgiks
on kaasa aidata elukestva õppimise põhimõtete teadvustamisele ja personaliarendustöö
väärtustamisele. Nad panustavad ka rahvusvahelisse koostöösse kuuludes mitmetesse
erialaliitudesse.

Milline võiks/peaks olema õpiruum/keskkond, mis toetab täiskasvanu õppimist,
arengupüüdlusi ja väärtusi konkreetses organisatsioonis?
Tundub, et neil olemasolev õpikeskkond on juba toetav. Koolituste tagasiside on positiivne ning
töötajate rahulolu peegeldab ka vähene kaadrivoolavus. Neil on loodud kompetentsimudel, mis
annab väga selged arusaamad, mida on vaja juurde õppida selleks, et saaks karjääriredelil edasi
liikuda või hoopis suunamuutus ette võtta. Samuti toon ka siinkohal välja selle, et lisaks
seaduses ettenähtud õppepuhkuse kasutamise võimalusele ollakse valmis ka toetama õpinguid
ilma palgata puhkuse kasutamiseta juhul kui õppepuhkuse päevad on ära kasutatud.

Mis jäi mulle eriti teravalt meelde? Mis tekitas küsimusi?
Meelde jäi “karjääriturism” näiteks Ida-Virumaale. Minnakse mõnda vähem populaarsesse
piirkonda tööle, selleks et saada varem soovitud tõus karjääriredelil. Küsimusi tekitas ehk see,
et nii mõnegi ametikohale kandideerimise puhul oodatakse olemasoleva töötaja pensionile
jäämist, et soovitud ametikoht saada, samas mõne teise positsiooni puhul valitakse
“karjääriturismi” tee. Huvitav, mis tingib selle, et ollakse ühel ametikohal kuni pensionieani
ning mis paneb noorema järelkasvu kannatlikult ootama oma võimalust? Samas, kui see on
organisatsioonis teadvustatud tendents, kas siis plaanitakse midagi ette võtta, et vähendada
“karjääriturismi” ja luua ühtlasemad võimalused mitte ühte positsiooni liiga pikaks pidama
jäämisel?

1.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)

Õppekäigust õppisin, et ei ole vahet, kui tugev väliskuvand võib olla, sisemiselt võivad teatud
protsessid ikka ühtemoodi ussitada, vaatamata sellele kas tegemist era-või avaliku sektoriga.
Ehk siis olenemata süsteemist, võivad teinekord turvalisuse huvides ikkagi töötajad oma
igapäeva töövahendite tagurlikkuse tõttu kannatada.
Kogetu seostub mul minu enda kogemusega praeguse tööandja juures, kui alustasin
personaliosakonnas ja puutusin kokku valukohtadega tagurlike töövahendite osas, vaatamata
sellele et ettevõtte ise on tehnoloogiaarenduse lipulaev. Samas on mul hea meel tõdeda, et seal
tõesti toetatakse töötajate täiendõpet,nii nagu ka minu tööandja seda teeb, misläbi panustatakse
kaudselt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkidesse (õpivõimalused on
valikurohked ja kättesaadavad).
Saan ikka ja jälle meelde tuletada, et rohi ei pruugi olla mujal rohelisem. Tuleb ise vastutus võtta
ja olla hoolas aednik, et rohi saaks rohelisemaks ka praeguses kohas (nii palju kui
võimaldatakse). Ning alati tasub küsida küsimusi, mitte eeldada.

2 TELIA EESTI AS

2.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)

Mis toimus ja kus toimus?
“Andragoogika praktikas” aine raames toimus 03.03.2023 teine õppekäik Telia Eesti AS
peamajja, mis asub Tallinnas. Ettevõtte tutvustuse viisid läbi personaliüksuse direktor Ingrid

Viinapuu ning müügi- ja teenindusüksuse direktor Katre Liiberg, kellel on samuti andragoogika-
alane haridus. Räägiti ettevõtte juhtimise filosoofiast, personali koolitamisest ja viidi läbi maja

tutvustus ringkäik.

Organisatsiooni lühikirjeldus
Telia Eesti on osa rahvusvahelisest grupist Telia Company, mis on üks Euroopa suurimaid
telekommunikatsiooni ettevõtteid. Ettevõtte alus on tehnoloogia ning ta pakub erinevaid
lahendusi nii eraisikutele kui ka äriklientidele. Telia Company asutati aastal 1853, hetkel u 1500
töötajat. Telia Eesti on turuliider mobiilside, internetiühenduse, TV-teenuse ja IT-lahenduste
pakkumisel. Parima teenindusega suurettevõte ja üks parimaid tööandjaid Eestis. (Telia, 2023).

Organisatsiooni toimimise põhimõtted ja organisatsiooni ülesehitus?
Telia missioon on panustada ühiskonna arengusse, et Eesti oleks parem paik nii elamiseks kui
töötamiseks. Algatades uusi projekte või edendades mõnd käimasolevat, mõtlevad alati ka
sellele, milline on seotud tegevuste keskkondlik jala- või käejälg. Arvestavad digilõhe ohuga
ning proovivad tegutseda nii, et keegi ei jääks kõrvale. Peavad oluliseks, et kõik privaatsuse ja
turvalisuse nõuded oleksid parimal moel täidetud. Panustamine olulistesse mõju
valdkondadesse nagu keskkonnahoid, digitaalne kaasatus, privaatsus ning küberturvalisus on
osa Telia väärtustest ja äristrateegiast.
Dare – Me julgeme… olla teenindajad, olla uuenduslikud, kaasa rääkida.
Care – Me hoolime… oma klientidest, üksteisest, maailmast.
Simplify – Me lihtsustame… elluviimist, meeskonnatööd, toimimist. (Telia, 2023).

Millist õpikeskkonda luuakse õppijatele/organisatsiooni töötajatele?
Töötajad saavad vajaliku informatsiooni ettevõtte siseveebist. Ettevõte toetab õppimist,
võimaldab selleks puhkust ja paindlikku tööaega, võimalusel pakub praktikakohta ja toetab lõputöö tegemisel. Telia lähtub õpikeskkonna loomisel enesemääramise teooriast (self-
determination theory), mille märksõnadeks on autonoomia, meisterlikkus, mõtestatus. Lisaks sisekoolitajatele (olemas ca 100 koolitajat) käivad külas ka välislektorid,
inspiratsioonikõnelejad. Korraldatakse arengunädalaid, kus saab kolleegidelt õppida erinevaid
asju alates tööalastest oskustest kuni hobideni. Näiteks oli neil väga populaarne kokteilikoolitus.

Ettevõte teeb pühendumusuuringu, kogutakse tagasisidet töötajate vajadustest ja rahulolust.
Iganädalaselt peetakse juhi ja alluva vahel üks-ühele kohtumisi. Kalendrites on pühendatud
õpiaeg, kus töötaja saab ise vaadata, kas ta loeb midagi või vaatab mõnda veebikoolitust. Jäi
kõlama mõte, et nad ei paku enam koolituste mõttes a la carte menüüd, vaid on võimaldatud
buffet, kus iga töötaja valib endale meelepärase (välja arvatud seadusest ja ettevõtte sise
reeglitest tulenevad kohustuslikud koolitused).

Milliseid tunded tekkisid organisatsiooni külastades ja miks?
Äratundmine, kuna töötan samuti rahvusvahelises ettevõttes, kelle peakontor on Rootsis. Samas
väike kadedus ja unistus, et meil võiks ka nii uhke ja kaasaegne maja olla (meil on 4 maja,
Õpikus on kõige kaasaegsemad kontorid). Teisalt annan aru, et meil on tootmisettevõte ning see
paneb teatud kriteeriumid paika. Sarnased väärtus paketid ja rohe poliitikasse panustamine.
Telia on ka meie suurklient.

2.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)

Miks on see organisatsioon Eesti ühiskonnale oluline, vajalik?
Telekommunikatsiooniettevõttena on tal oluline roll ühiskonnas, et tagada elutähtsate teenuste
toimimine. Lisaks on oluline roll ka konkurentsi osas ja hinna kujundamisel, turul pakkujaid
vaid loetud arv.

Keda ja milliseid sihtgruppe mõjutatakse ja kuidas?
Tarbijad nii era-kui ärikliendid ja ka meie riik. Tagavad sideteenuste kättesaadavuse ja selle
kvaliteedi, et igas Eestimaa paigas oleks hea telefoniside ja interneti ühendus.

Milline on andragoogiline tegevus organisatsioonis?
Personaliosakonnas andragoogika haridusega inimesi pole, küll aga muudes üksustes.
Hinnatakse andragoogi taustaga töötajaid. Andragoogilised oskused on selles ettevõttes kindlasti kasulikud, kuna palju tähelepanu pööratakse töötaja arengule ja üldisele heaolule. Ka
arengu- teemanädala korraldamine tundub olevat hea näide, kus töötajale antakse võimalus oma
huvist lähtuvalt teha koolitus.

Mida saavad juhid teha, et kujuneks täiskasvanute õppimist ja arengut toetavad
võimalused?
Juhid saavad märgata arenguvestlustel (ja ka regulaarsetel 1:1 kohtumistel) enda töötaja huve ja
neid võimalusel toetada, suunata, kuna juhi üheks eelduseks selles rollis on oma meeskonna ja
selle liikmete toetamine. Meeskonna juht saab ja võikski olla ka ise eeskujuks ning innustajaks
enesetäiendamise teekonnal. Juhil on võimalus luua toetav keskkond, kus enesetäiendamine on
toetatud. Jäi meelde ka see, et kuigi neil on uutele juhtidele arenguprogrammid, siis võib
juhtuda, et alati ei pruugi neid teadmisi rakendada oma töösse ning tegelikult see vana
mentaliteedi domineerimine võib ka pidurdada organisatsioonis õppimist.

Milline võiks/peaks olema õpiruum/keskkond, mis toetab täiskasvanu õppimist,
arengupüüdlusi ja väärtusi konkreetses organisatsioonis?
Mulle tundub, et nad on kujundanud võimalikult paindliku õpikeskkonna, lähtuvad laialt levinud
70-20-10 mudelist nii nagu ka minu tööandja. Eks neil ole mõningaid kitsaskohti ka, millele
lahendust leida. Näiteks kohustuslike koolituste jälgimise süsteem, oma koolitusplatvormi
loomine, mis muudaks õpivõimalused ja – haldamise mugavamaks.

Mis jäi mulle eriti teravalt meelde?
Ettekande sisulisest poolest kõnetas väga a la carte vs buffet. Hea näide, kuidas rakendavad
töötajate õpikeskkonna loomisel autonoomsust enesemääramise teooriast lähtuvalt. Lisaks veel,
et keskmine tööstaaž on 13 aastat. See peegeldab tõesti töötajate rahulolu.

Õppekäigu füüsilise poole pealt oli meeldejääv kogu see kaasaegne maja ning töökeskkond:
katuseterrass, loodustuba, ägedad koosolekuruumid, kiibiga kapisüsteemid, liikumisele
suunavad trepikoja kujundused jpm.

Mis tekitas küsimusi?
Kuidas nad juhtimiskultuuris tegelevad nn vana mentaliteediga? Kuidas on võimalik, et
kaasaegses telekommunikatsiooniettevõttes tuleb samuti rinda pista tagurlike ja pidurdavate
süsteemide, protsessidega turvalisuse kaalutlustel taustal? Kuidas seda probleemi lahendatakse?

2.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)

Ka sellest õppekäigust õppisin, et ei ole vahet, kui tugev kuvand võib olla, sisemiselt võivad
teatud protsessid ikka ühtemoodi ussitada, vaatamata sellele kas tegemist era-või avaliku
sektoriga. Ehk siis olenemata süsteemist, võivad teinekord turvalisuse huvides ikkagi töötajad
oma igapäeva töövahendite tagurlikkuse tõttu kannatada.
Kogetuga seostub mul palju äratundmist, kuna töötan samuti korporatsioonis, mille peakorter
on Rootsis. On palju sarnasust juhtimisprotsesside ja personaliarendus teemadega ning ka
ühiskonda panustamisel (ÜRO säästva arengu eesmärkide põimimine ettevõtte strateegiasse,
Rohetiiger programm, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmelisus). Esitlus ja kuvand on
tõesti väga head ja tugevad, seda saab öelda ka meie ettevõtte mainekuvandi ja presentatsiooni
materjalide kohta. Küll aga tundub, et Telia teeb väga süsteemset tööd selle nimel, et ka pakend
vastaks sisule. Seda näitab ka töötajate keskmine 13-aastane tööstaaž. Samas on mul hea meel
tõdeda, et seal tõesti toetatakse töötajate täiendõpet, nii nagu ka minu tööandja seda teeb,
misläbi panustatakse kaudselt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkidesse
(õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad).
Saan ikka ja jälle meelde tuletada, et rohi ei pruugi olla mujal rohelisem. Tuleb ise vastutus võtta
ja olla hoolas aednik, et rohi saaks rohelisemaks ka praeguses kohas (nii palju kui
võimaldatakse). Tulevikus võtan kaasa kindlasti a la carte vs buffet metafoori õpikeskkonna
kujundamisel ning ka mõtteainet tööandja brändingust.

3 EPALE

3.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)

Mis toimus ja kus toimus?
“Andragoogika praktikas” aine raames toimus 14.03.2023 kolmas õppekäik. Sel korral oli
tegemist veebikülastusega Zoomi vahendusel. Seda viis läbi EPALE Eesti keskuse juht Georgi
Skorobogatov.
Organisatsiooni lühikirjeldus
EPALE – ELECTRONIC PLATFORM FOR ADULT LEARNING IN EUROPE. See on
mitmekeelne avatud liikmelisusega Euroopa kogukond täiskasvanuharidusega tegelevatele
isikutele, sealhulgas täiskasvanute koolitajatele ja õpetajatele, nõustamist ja tuge pakkuvatele
isikutele, teadlastele, akadeemikutele ning poliitikakujundajatele. EPALEt rahastatakse
Erasmus+ programmi kaudu. See on osa Euroopa Liidu strateegiast luua täiskasvanutele rohkem
paremaid õppimisvõimalusi. (EPALE, 2023)

Organisatsiooni toimimise põhimõtted ja organisatsiooni ülesehitus?
EPALE igapäevase juhtimisega tegeleb keskne tugimeeskond, keda abistavad 37 riiklikku
tugikeskust kõikjal Euroopas.

Millist õpikeskkonda luuakse õppijatele/organisatsiooni töötajatele?
EPALE on virtuaalne kohtumispaik täiskasvanute koolitajatele ja organisatsioonidele Euroopas.
EPALE pakub rohkelt võimalusi kõigile huvilistele. Sealt leiab rohkelt informatsiooni, samas
on võimalus millal iganes ka ise oma mõtteid ja teadmisi platvormi kaudu jagada. Seega luuakse
õppimisvõimalusi pidevalt ja kõigile osalisetel.
EPALE tugev juhtimispoliitika keskendub täiskasvanuõppe kogukonnale. EPALE soovib, et
kõik kasutajad tunneksid end nende lehel oodatuna ja usaldaksid selles veebikeskkonnas
esitatud teavet. EPALE võimaldab oma liikmetel suhelda kolleegidega kõikjalt Euroopast, kasutades selleks blogipostitusi, foorumeid, partneriotsingu tööriista ja erinevaid üritusi.
EPALE pakub täiskasvanuhariduse spetsialistidele kvaliteetset ja täpset teavet. PALE on
veebikogukond, mille keskmes on väga mitmesugused kasulikud haridusalased materjalid,
uudised, blogipostitused, üritused, teemalehed ja võrgustike loomise vahendid. Eksperdid
aitavad leida kvaliteetset sisu ja tõlkida seda olulisematesse keeltesse. (EPALE, 2023)

Milliseid tunded tekkisid organisatsiooni külastades ja miks?
Kuna tegemist oli virtuaalse kohtumisega, siis see ei tekitanud teab mis emotsiooni. Oli rohkem
nagu loeng, kus mõte kippus hajevile minema. Samas oli huvitav võimalus saada aimu selle
platvormi telgitagustest. Oma kursusega oleme kokku puutunud selle keskkonnaga aine „Esitlus
– ja aruteluoskused“ raames, kus meil tuli sinna keskkonda tulevaste andragoogidena oma panus
anda ja blogipostitus avaldada. Ma olin EPALEst varem kuulnud ja mõned korrad ka sattunud
sinna veebilehele, kuid see tundus kuidagi organiseerimatu või hoomamatu. Hoopis teine
kogemus on, kui ise panustada, kuigi see keskkond võiks veidikene kasutajasõbralikum olla.

3.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)

Miks on see organisatsioon Eesti ühiskonnale oluline, vajalik?
EPALE loodi täiskasvanute õppe spetsialistidele, et nad saaksid üksteiselt õppida ja oma
kutseoskusi täiendada. Sait on suunatud kogu Euroopa täiskasvanute õppe sektoris tegutsevatele
õpetajatele, koolitajatele, teadlastele, õppejõududele, poliitikakujundajatele ja teistele
täiskasvanute õppe spetsialistidele. (EPALE, 2023) Eesti ühiskonnale on see vajalik, kuna ta
toetab jõudsalt „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ elluviimist: õpivõimalused on
valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist
haridustasemete ja -liikide vahel ning Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid,
mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Keda ja milliseid sihtgruppe mõjutatakse ja kuidas?
Laias pildis võib öelda, et tervet Eestit ja Euroopa Liitu, veidi kitsemas plaanis
haridusvaldkonda ja inimesi, kes sellega kokku puutuvad ning veelgi kitsamas plaanis
täiskasvanute õppega kokku puutuvaid inimesi.

Mida saavad juhid teha, et kujuneks täiskasvanute õppimist ja arengut toetavad
võimalused?
Ei käsitlenud seda teemat antud külastuse raames.

Milline võiks/peaks olema õpiruum/keskkond, mis toetab täiskasvanu õppimist,
arengupüüdlusi ja väärtusi konkreetses organisatsioonis?
Ei käsitlenud seda teemat, kuid arvan, et kasutajasõbralikum, personaalsem keskkonna
ülesehitus, mis võimaldab leida mugavamalt soovitud infot.

Mis jäi mulle eriti teravalt meelde?
Georgi tõi välja ühe kursusekaaslase tagasiside peale, et keskkond on üsna mitte
kasutajasõbralik, et nad teavad seda ning varasemalt olla asi veel hullem olnud. Et väikesed
sammud progressi poole on toimunud ja teevad seal palju uuendusi, kuid Euroopa tasandil
kahjuks ei käi kõik nii kiirelt ja sujuvalt.

Mis tekitas küsimusi?
Huvitav, kui palju haridusvaldkonna inimesi Eestis on teadlikud EPALEst ja kui palju kasutavad
ära ka sealseid võimalusi ning kui palju inimesi ka panustab Eestist sealsesse sisuloomesse?
Teisalt tekkis küsimus, et miks on arendatud nii keerulise ülesehitusega veebikeskkond? Miks
ei mõeldud kasutajakogemusele juba algusest peale?

3.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)

Õppekäigust sain suurema pildi EPALE olemusest ja taustsüsteemist. Kuna varasem
minimaalne kokkupuude on tänu ühele ainele olemas, siis oli huvitav saada infot nö otse allikast
ja veidi suurem ülevaade sellest keskkonnast. Kogesin õppekäigust seda, et vahetu kontakt ja
keskkond loovad rohkem emotsioone, mälupilte ja seoseid. Virtuaalkohtumine kahjuks ei ole
nii meeldejääv.
Meile kui tulevastele andragoogidele, haridusvaldkonna edendajatele kindlasti oluline allikas
nii oma praeguses õppetöös kui ka tulevases erialases töös. Mitte ainult virtuaalses keskkonnas
vaid näiteks osaledes ka nende poolt korraldataval „Koolitajate mittekonverentsil“. Sel aastal
sain esmakordse kogemuse tänu oma kolleegile, kes on samuti andragoogika eriala üliõpilane ,
ja kutsus tiimiliikmeid sellel üritusel osalema. See oli hoopis palju rikastavam kogemus ja miks
mitte võtta ette kursusekaaslastega ühine eriala konverentsi külastus? Peale selle võtan kaasa
ülesande rohkem tutvuda selle keskkonna sisuga ning ehk ise ka tulevikus mõni blogipostitus
juurde teha ning teistele kaasa elada läbi kommentaariumi.

4 EESTI ANDRAGOOGIDE LIIT

4.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)

Mis toimus ja kus toimus?
“Andragoogika praktikas” aine raames toimus 14.03.2023 neljas õppekäik. Ka sel korral oli
tegemist veebikülastusega Zoomi vahendusel. Seda viis läbi Eesti Andragoogide Liidu (EAL)
juhatuse liige Marika Jahilo.
Organisatsiooni lühikirjeldus
Eesti Andragoogide Liit on oma eriala spetsialistide poolt algatatud akadeemilisele professiooni
edendamisele suunatud liit, mille eesmärk on kaasa aidata andragoogiliste põhimõtete levikule ning osaleda ühiskonda, elukestvat õpet ja täiskasvanuharidust edendavates protsessides. Eesti
Andragoogide Liit on asutatud 5.oktoobril 2021. (EAL, 2023)
Organisatsiooni toimimise põhimõtted ja organisatsiooni ülesehitus?
Andragoogide Liidu liikmeteks on tegevliikmed, toetajad ja auliikmed. Liitu juhib juhatus, kes
valitakse ametisse kaheks aastaks. Liidul on kokku 97 tegev- ja toetajaliiget ning üks auliige.
Organisatsioonis töötab viis töörühma, kes kõik tegelevad neile antud valdkonnaga
vabatahtlikult. (EAL, 2023)

Eesti Andragoogide Liidul on kolm liikmelisuse vormi:
● tegevliige
● auliige
● toetaja

Liidu tegevliige on akadeemilise haridusega või seda omandav andragoogika erialaga seotud
füüsiline isik, kelle tegevuseks on täiskasvanud inimese arengu ja haridustee kujundamine ja
toetamine.
Tegevliige on isik, kes osaleb aktiivselt Liidu tegevuses ja on tasunud jooksva aasta
liikmemaksu. Tal on õigus osaleda üldkoosolekul hääleõigusega. Tegevliige tunnustab Liidu
põhikirja ja eetikakoodeksit ning saab olla:

1) Andragoogika bakalaureuse ja magistri õppekavade või varasema
kasvatusteaduste õppekava (spetsialiseerumisega andragoogikale)
või rahvusvaheliste samaväärsete õppekavade vilistlane.
2) Andragoogika eriala üliõpilane, sh ka akadeemilisel puhkusel või pikendusaastal viibiv
üliõpilane. Õpingute katkestamisel, st eksmatrikuleerimisel mingil muul põhjusel kui õppekava
täitmine, arvatakse üliõpilane EAL-st välja.
3) Andragoogika õppekavade õppejõud.

Auliige on isik, kellel on silmapaistvad teened valdkonna arendamisel ja tal on üldkoosolekul
sõnaõigus.
Auliikmeks arvamise kirjaliku ettepaneku saab esitada vähemalt kaks EAL tegevliiget
juhatusele, kes otsustab ettepaneku kinnitamise. Auliikmeks arvamise saab juhatus otsustada ka
omaalgatuslikult. Auliikme staatus jõustub liikme kirjaliku nõusolekuga. Auliikmel ei ole
kohustust tasuda liikmemaksu.
Tegev-ja auliikmetel on õigus võtta nii korraldaja kui ka sihtrühmana osa Liidu korraldatavatest
sündmustest; moodustada juhatusega kooskõlastatult töörühmasid või nõukodasid ja esitada
üldkoosoleku päevakorda ettepanekuid Liidu tegevuse tõhustamiseks. Tegev-ja auliikmetel on
õigus saada juhatuselt selgitusi Liidu tegevust puudutavates küsimustes.
Liidu toetajaks saab olla Liidu põhikirjalist eesmärki täitev, Liidu põhikirja tunnustav ja
andragoogide eetikakoodeksit järgiv füüsiline isik, kes ei saa astuda tegevliikmeks.
Toetajal on kohustus tasuda jooksva aasta tegevustoetus ja õigus osaleda üldkoosolekul
sõnaõigusega. Lisaks on toetajal õigus osaleda EAL korraldatud tegevustes. (EAL, 2023)

EAL missioon (EAL, 2023):
● Osaleme aktiivselt hariduspoliitika kujundamises;
● loome võimalused eriala vilistlaste ja valdkonna praktikute võrgustumiseks;
● teeme koostööd erinevate kohalike ja rahvusvaheliste partneritega;
● äratame avalikku huvi andragoogika teaduse ja praktika vastu;
● toetame eriala ja valdkonna teaduslikku arengut;
● korraldame koolitus- ja arendustegevusi;

● anname välja valdkondlikke infokandjaid (sh trükised, audio- ja videokandjad, e-
lahendused jne).

EAL-i keskseteks väärtusteks on inimene ja areng. Tuumväärtused, millest juhinduvad oma
tegevuses, on:
● koostöö – sisaldab endas kogukonna arendamist, paindlikkust;
● avatus – sisaldab endas tolerantsust, aktsepteerimist, empaatiat, austust, vabadust;
● vastutustundlikkus – sisaldab endas tahet ja oskusi, oskust vastutust jagada, vastutust
seista sotsiaalse õigluse ja demokraatia eest;
● pühendumus – sisaldab endas tähelepanelikkust, hoolivust, sihikindlust, autentsust;

● usaldusväärsus – sisaldab endas usaldusväärsust, ausust, vastutustunnet, õiglust,
väärikust. (EAL, 2023)

Millist õpikeskkonda luuakse õppijatele/organisatsiooni töötajatele?
Tähenduslikud kohtumised, talveseminar, suvekool, konverents, projekt „Täiskäik“,
töörühmadesse kuulumine ja selle kaudu liidu tegevusse panustamine ja ka õppimine. Selle
kõigega luuakse õppiv praktikakogukond.

Milliseid tunded tekkisid organisatsiooni külastades ja miks?
Tunded, mis tekkisid, olid veidi vastandlikud. Ühest küljest mul oli väga hea meel, et
esmakursuslastele tutvustati erialast liitu ja selle tegemisi. Teisalt jäi mulle sellest ettekandest
veidi appikarje tunne – et no mida küll teha, et paremat kõlapinda saada ja paremini turundada.
Saan aru, et esineja oligi siiras mures, kuid sellist promo tehes ei jäta just väga enesekindlat ja
jätkusuutliku liidu tunnet. Arvan, et võibolla külastades suvekooli ning saades ehe kontakt päris
inimestega seal päris kogukonnas, see tunne või muutuda ja pigem olla positiivne.

4.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)

Miks on see organisatsioon Eesti ühiskonnale oluline, vajalik?
Elukestva õppe valguses on andragoogide professionaalse kogukonna olemasolu ja toimimine
väga oluline. Seeläbi aidatakse ellu viia „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärke,
millega tagatakse, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine
õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Keda ja milliseid sihtgruppe mõjutatakse ja kuidas?
Andragoogika eriala inimesi. Tähenduslikud kohtumised, talveseminar, suvekool, konverents,
projekt „Täiskäik“, töörühmadesse kuulumine ja selle kaudu liidu tegevusse panustamine ja ka
õppimine. Selle kõigega luuakse õppiv praktikakogukond.

Mida saavad juhid teha, et kujuneks täiskasvanute õppimist ja arengut toetavad
võimalused?
Ei ole minu silmis sellel kohtumisel aktuaalne.
Milline võiks/peaks olema õpiruum/keskkond, mis toetab täiskasvanu õppimist,
arengupüüdlusi ja väärtusi konkreetses organisatsioonis?
Selline andragoogiline nagu ta tundub olevat.
Mis jäi mulle eriti teravalt meelde?
Et see liit sündis kursuse algatusest.
Mis tekitas küsimusi?
Kas meile taheti teha värbamisüritus selle õppekohtumisega? Jäi ebaselgeks nende enda
rolliselgus.

4.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)

Õppekäigu jooksul sain teadlikuks enda eriala liidu olemusest ja eesmärkidest. Varasemat otsest
kokkupuudet pole olnud (mõnes loengus on mainitud ning vaatasime ka eelmise aasta suvekooli
intervjuud Maria Seletskajaga), oli huvitav saada infot nö otse allikast ja veidi suurem ülevaade
sellest kogukonnast.
Taaskord kogesin õppekäigust seda, et vahetu kontakt ja keskkond loovad rohkem emotsioone,
mälupilte ja seoseid. Virtuaalkohtumine kahjuks ei ole nii meeldejääv ning teinekord siiras
kavatsus võib saada veebivahendusel moonutatud.
Siiski, meile kui tulevastele andragoogidele, haridusvaldkonna edendajatele kindlasti oluline
liit ja kogukond, kuhu panustada. Võtan kaasa mõtte osaleda suvekoolis ja panna ehk seeme
idanema liikmeks saamisel, et saada vahetu kogemus selle liiduga.

5 SA KUTSEKODA

5.1 Kirjeldav analüüs (kogetu/nähtu kirjeldus)

Mis toimus ja kus toimus?
“Andragoogika praktikas” aine raames toimus 29.03.2023 viimane õppekäik Kutsekotta. Seda
viisis läbi finantsjuht ja ESF projektijuht Maaja-Katrin Kerem, OSKA andmeanalüütik Rain
Leoma, ESF projekti digiarenduste analüütik Otto Jõeleht, toimetaja Helin Kask ja
välisprojektide spetsialist Heli Oruaas.
Organisatsiooni lühikirjeldus
Kutsekoda loodi 2001. aasta augustis, et jätkata Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 1997. aastal
alustatud kutsesüsteemi loomist. Kutsekoda on erapooletu koostööplatvorm, kes selgitab välja,
milliseid oskusi ja ameteid on vaja praegu ja tulevikus. Nad töötavad selle nimel, et tööturu
tulevikuvajadused jõuaksid õppesse ning tooksid kaasa tegelikke muutusi. OSKA tööjõu ja
oskuste vajaduse uuringud ning kutsestandardid aitavad inimestel teha tarku karjäärivalikuid,
kutsetunnistused valida oskajaid meistreid. Kutsekoja uuringud aitavad kujundada tulevikku
vaatavat töö- ja hariduspoliitikat. (SA KUTSEKODA, 2023)
Organisatsiooni toimimise põhimõtted ja organisatsiooni ülesehitus?
Kutsekoda korraldab kutsestandardite koostamist, koordineerib kutseeksamite korraldamist
ning analüüsib Eesti tööjõu ja oskuste tulevikuvajadust. Selleks pakub Kutsekoda
koostöökeskkonda tööandjatele, spetsialistidele ja koolitajatele.
Kutsekoja asutajateks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenistujate
Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Ametiühingute Keskliit ning Eesti Vabariik. Eesti
Vabariigi nimel täidab Kutsekoja asutajaõigusi Haridus- ja Teadusministeerium.
Kutsekoja nõukokku kuulub lisaks asutajatele ka Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Kutsekoda tegutseb Haridus- ja
Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Kutsekoda tegutseb vastavalt
kutseseadusele. (SA KUTSEKODA, 2023)

Kutsekoja tegevuse eesmärgid:

Ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasa aitamine.
Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine.
Tõenduspõhiste haridus-, töö- ja rände poliitiliste otsuste tegemisele kaasa aitamine. (SA
KUTSEKODA, 2023)

Nende eesmärkide saavutamiseks Kutsekoda:
● arendab ja rakendab kutsesüsteemi;
● korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust ning kutsenõukogude vahelist
koostööd;
● korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja kutse andjate avalikke konkursse;
● korraldab järelevalvet kutse andjate kutse andmise tegevuse üle;
● peab volitatud töötlejana riiklikku kutseregistrit;
● korraldab kutsesüsteemi teemal nõustamisi ja koolitusi;
● tutvustab Eesti kutsesüsteemi nii riigi sees kui rahvusvaheliselt, luues eeldused kutsete
vastastikuseks võrdlemiseks;
● analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalikku oskuste ja tööjõu vajadust ning koostab
prognoose;
● korraldab OSKA koordinatsioonikogu ja eksperdikogude tööd;
● täidab muid kutseseaduses ja halduslepingus sätestatud ülesandeid. (SA KUTSEKODA,
2023)
Alates 1. maist 2005 töötab Kutsekoja juures Europassi Keskus ja EQF-i rakendamise
koordinatsioonikeskus (NCP). nKutsekoda kureerib ka Euroopa täiskasvanuhariduse
veebikeskkonda EPALE. (SA KUTSEKODA, 2023)

Millist õpikeskkonda luuakse õppijatele/organisatsiooni töötajatele?
See teema jäi kohtumisel kajastamata.
Milliseid tunded tekkisid organisatsiooni külastades ja miks?
Vastuvõtt oli meeldiv ja väga informatiivne. Esitlused olid haaravad ning küsimuste esitamise
võimalused tekkisid huvitavad arutelud. Esinejad olid väga omas teemas sees ja oli tunda, et
nad tõesti teevad pühendunult oma tööd.

5.2 Kriitiline analüüs (olukorra analüüs)

Miks on see organisatsioon Eesti ühiskonnale oluline, vajalik?

Kutsekoda on Eesti ühiskonnale oluline, kuna ta on ühenduslüliks töötajatele, tööandjatele ja
riigile hariduspoliitika tasandil. Ta aitab prognoosida spetsialistide vajadusi tulevikku vaatavalt
ning seeläbi luua reaalselt vajaminevaid õppekohti. Ta aitab ellu viia „Haridusvaldkonna
arengukava 2021-2035“ eesmärke, millega tagatakse, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja
tööturu arenguvajadustele.
Keda ja milliseid sihtgruppe mõjutatakse ja kuidas?
Haridusvaldkond tervikuna on sihtgrupp. Kutsekoda on koordinatsiooni punktiks Eesti
kvalifikatsioonisüsteemi sidustamisel Euroopa kvalifikatsioonisüsteemiga, mille tulemusena
lihtsustub erinevate riikide kvalifikatsioonide võrdlemine. (SA KUTSEKODA, 2023).

Mida saavad juhid teha, et kujuneks täiskasvanute õppimist ja arengut toetavad
võimalused?
See teema ei leidnud kohtumisel kajastust.
Milline võiks/peaks olema õpiruum/keskkond, mis toetab täiskasvanu õppimist,
arengupüüdlusi ja väärtusi konkreetses organisatsioonis?
Andragoogiline.

Mis jäi mulle eriti teravalt meelde?
Entusiastlikud valdkonnaeksperdid ja see lugu, kuidas ühe inimese töö pärast keegi kaotas töö
(prognoos, et sotsiaalvaldkonna erialale pole enam nii palju juhtivaid inimesi vaja, rohkem on
puudust hooldajatest). Ja et tegelikult kuigi töökaotus võib olla emotsionaalne kogemus
negatiivselt, siis selles loos oli analüütiku töö kandnud vilja ja lõpetati teatud eriala spetsialistide
ületootmine.
Mis tekitas küsimusi?
Kui palju andragooge neil seal organisatsioonis peale Georgi veel on?

5.3 Sünteesiv analüüs (järeldused)

Õppekäigust võtan kaasa selle, et hea ettevalmistus ja teema valdamine on meeldejääva esitluse
läbiviimisel olulised komponendid. Kutsekojal on väga oluline roll meie ühiskonnas ja haridusvaldkonnas tulevikuerialad loomisel. Ja need trendid baseeruvad põhjalikel uuringutel,
analüüsidel koostöös erinevate huvigruppidega. Ootan põnevusega nende andmebaaside
valmimist, mis muudab tulevikus sobiva eriala valiku tegemise lihtsamaks ning annab
täiendõppe soovitusi ka karjääri muutjatele. Teine huvitav asi, millest sain teadlikuks, oli selle
aasta lõpus valmib uuring, miks mõningatel kutse erialadele minnakse massiliselt õppima, kuid
sellel tööle ei asuta.

ALLIKAD

Eesti Andragoogide Liit (2023, Juuni 5). Eesti Andragoogide Liidu koduleht.
https://andragoogid.ee/
EPALE. (2023, Juuni 5). Euroopa komisjoni, EPALE koduleht.
https://epale.ec.europa.eu/et/why-epale
Haridus ja teadusministeerium (2021) Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Strateegilised
alusdokumendid ja programmid | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)
Prokuratuur. (2023, Juuni 5). Prokuratuuri koduleht. https://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur
Prokuratuuri esitluse slaidid. (2023, Märts). Prokuratuur.
SA KUTSEKODA (2023, Juuni 5). Sihtasutus Kutsekoda koduleht.
https://www.kutsekoda.ee/kk-tutvustus/
TELIA EESTI AS (2023, Juuni 5). Telia koduleht. https://www.telia.ee/ettevottest/uldinfo/